Üheski teises EL-i liikmesriigis ei asetunud see probleem nimekirjas esikohale. Nii pidasid Läti ja Leedu noored pidasid kõige tõsisemaks küsimuseks lastevastast vägivalda, ungarlased narkootikume, prantslased aga diskrimineerimist ja rassisimi ning taanlased laste seksuaalset kuritarvitamist.

60 protsenti küsitletuist leidis, et sport ja vaba aeg on teemad, kus riigivõimud peaksid laste huve arvesse võtma. See näitaja on ligi kaks korda kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (32 protsenti). Uuringu koostajad märgivad, et samal moel eristus Eesti tulemus teiste riikide omast täpselt aasta tagasi teostatud uuringus.

Euroopas asetusid selle nimistu eesotsa üldiselt haridus, laste turvalisus ja tervishoid.

86 protsenti Eesti noortest on seisukohal, et alla 18-aastaste laste eriõigused on Eestis suhteliselt või väga hästi kaitstud. 21 protsenti on ise otsinud või teab mõnd omavanust, kes on otsinud abi enda õiguste rikkumisega seoses.

Olulisemaks tegevuseks laste õiguste kaitsel Euroopa tasandil pidas 92 protsenti Eesti noortest laste suuremat teavitamist nende õigustest, aga ka allikatest, kust õiguste kohta teavet saada. Teabekanalina eelistatas 90 protsenti küsitletutest internetti .

Saar Poll küsitles Euroopa Komisjoni tellimusel mais 250 Eesti noort. Kogu Euroopas küsitleti kokku enam kui 10.000 noort inimest vanuses 15-18 eluaastat.

Allikas: BNS