Teder väidab, et riik on jätnud seaduses reguleerimata rehabilitatsiooniteenuse sisu ja rahastamismudeli ning sellele teenusele suunamise menetluse, mis on vastuolus laste põhiõigusega tervise kaitsele ning õigusega korraldusele ja menetlusele, teatas õiguskantsleri pressiesindaja.

Seadus ei reguleeri seda, millist abi on rehabilitatsiooniteenusele suunatud lapsel õigus saada, samuti puuduvad kohustuslikud nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, märkis Teder. Tema sõnul on reguleerimata ka see, mil määral võivad mõjutusvahendi kohaldajad piirata laste põhiõigusi, kui see osutub rehabilitatsiooniprotsessi tulemuse jaoks hädavajalikuks.

Õiguskantsler palus ministeeriumidel koostöös pealinna ametiga välja töötada noortele mõeldud rehabilitatsiooniasutuste kontseptsioon ning ühtne seadusregulatsioon.

"Põhiseadusest lähtuvalt on riigil kohustus tagada igaühe õigus tervise kaitsele muuhulgas ka seeläbi, et riik peab looma kohase teenuse ja menetluse nende isikute tervise kaitseks, kes sotsiaalse ja vaimse ebaküpsuse tõttu oma tervist ise ohustavad, näiteks sõltuvushäiretega lapsed", ütles Teder. Tema sõnul on seadusandja tegevusetuse tulemusena tekkinud olukord, kus enamikus Eesti kohalikest omavalitsustest ei ole sõltuvushäiretega lastele spetsiaalset rehabilitatsiooniasutust loodud ja efektiivne rehabilitatsiooniteenus ei ole kättesaadav.

Lapsed, kellel on tekkinud alkoholi või narkosõltuvus vajavad pärast ravi Tallinna lastehaiglas või Tartu ülikooli kliinikumis pikaajalist rehabilitatsiooniteenust. Lapssõltlased suunatakse rehabilitatsiooniteenusele alaealiste mõjutusvahendite seaduse ja alaealiste komisjoni otsuse alusel.

Allikas: BNS