Euroopa Liidu Ülemkogul märtsis arutasid valitsusjuhid uue strateegia peasuundi ning haridusel ja teadusel on selles kavas keskne roll. "Oluline on aga seada nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil konkreetsed eesmärgid näiteks mitteõppivate noorte arvu vähendamiseks ning kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks. Pikas plaanis hoiab see ära tööpuuduse tulevikus," rõhutas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas oma kõnes.

Rahvusvaheline PISA haridusuuring näitas 2006. aastal, et Eestis on head põhikoolid üle riigi. "Eestis on harjutud jälgima, kui palju õpilasi aastas põhikooli õpingud katkestab. Väljalangevus põhikooli päevasest õppest oli 2006/2007. õppeaastal 963 (0,6 %) ning 2008/2009 õppeaastal 423 (0,4 %).
Tendents on selgelt positiivne, sest väljalangevus väheneb jõudsalt. Aga Eesti eesmärgiks on, et kõik alaealised õpiksid ja keegi neist ei langeks koolist välja," seadis minister Tõnis Lukas eesmärgi järgmiseks perioodiks.

Heade põhikoolide võrk võimalikult elukoha lähedal, uuendatud õppekava ning kutsehariduse paindlikumaks muutmine, täiend- ja ümberõppe võimaluste suurendamine on olnud viimaste aastate haridusuuen duste prioriteedid, mis aitavad kaasa eesmärgi täitmisele.
"Loodan, et Riigikogu võtab peatselt vastu uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mis annab tugevama aluse koolikohustuse täitmise tagamiseks. Näiteks annab see võimaluse karistada vanemaid, kes oma lapse kooliskäimist ei kindlusta," ütles Lukas, kelle sõnul on üks eesmärk suunata ka noored täisealised oma haridusteed jätkama. Euroopa Liidus jälgitakse pingsalt 18-24-aastaste noorte arvu, kes on madala haridustasemega (põhiharidus või madalam) ega õpi parajasti. Eesti vastav näitaja oli 2008. aastal 14 %, Euroopa Liidu riikide keskmine 14,9 %. EL-i hariduskoostöös on sihiks saavutada 10 % tase.

14. aprillil arutavad haridusministrid Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammide tuleviku üle.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 14. aprillil 2010