
ardo reinsalu, vanematekogu, gag, gustav adolfi gümnaasium, hendrik agur... +ardo reinsalu, vanematekogu, gag, gustav adolfi gümnaasium, hendrik agur... +ardo reinsalu, vanematekogu, gag, gustav adolfi gümnaasium, hendrik agur, arvutid -
Juba kevadest on Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) vanematekogu otsinud võimalust hankida koolile uued arvutid, mille tarvis kooli eelarves raha ei ole, aga tulude suurendamiseks näiteks töövihikuid tasuliseks muuta ei soovita.
Ka arvutite rentimine ei tule kõne alla, sest vanematekogu esimehe Ardo Reinsalu sõnul tooks see kaasa teised finants- ja halduskulud, kirjutab Eesti Päevaleht. Kuna abi ei loodeta haridusministeeriumist ega Tallinna haridusametist, kaalutakse võimalust koguda vajaminev summa lastevanematelt.
Umbes saja arvuti ja vajalike lisaseadmete ostuks kuluv 66 000 eurot tähendaks õpilaste vahel võrdselt jagatuna ligikaudu 65 eurot lapse kohta. „Igal juhul peaks iga klassi vanemad koguma kokku 1940 eurot 2013. aasta oktoobri lõpuks,” kirjutab vanematekogu esimees Reinsalu. „Kui me tõesti tahame, et meie lapsed käiksid linna parimas koolis, siis ei ole ju palju ka omalt poolt anda parim panus selle kooli töökorraldusse ja tekitada linna parim töökeskkond.”
GAGi algklassides õppiva lapse isa Marko loodab, et kavatsus ei saa heakskiitu. „Maksan meeleldi lapse ekskursioonide ja õppesõitude eest, aga kooli elementaarse põhivara oma taskust kinnimaksmisele olen põhimõtteliselt vastu,” ütles ta Eesti Päevalehele ja lisas, et ei pea suurt hulka arvuteid koolile ja õpilastele vajalikuks.
Marko kardab ka, et selline rahakogumisviis võib lumepallina veerema minna. „Mis on järgmiseks? Alustuseks kogume raha uute arvutite tarbeks, siis juba akende vahetuseks ja nii see läheb,” oletas Marko.
Noored arvutis. Foto on tehtud Tiigrihüppe Ideelaadal. Autor: Terje Lepp.
GAGi direktor Hendrik Agur kinnitas, et kool ise lastevanematelt raha ei küsi. See-eest omaalgatuslik rahakogumine on juhtkonna sõnul igati suuremeelne ja teretulnud.
Eliitkooli võimetust arvuteid omal jõul hankida põhjendab Hendrik Agur kitsa eelarvega. „IT-alane eelarve piirdub meilvaid 2000 euroga aastas,” nendib Agur. Väidetavalt pole abi ka Tallinna linnalt saadavatest mõne tuhande euro suurustest toetustest.
Küsimuses, kas igalt lapselt võrdse summa kogumine on õpilaste arvutikasutuse jagunemist vaadates õiglane, Agur probleemi ei näe. „Arvutipõhine õpe toimib meie koolis jõudsalt juba esimeses klassis,” kinnitas direktor.
Tõsiasja, et suure summa maksnud gümnaasiumiõpilane saaks uutest arvutitest rõõmu tunda ainult mõne aasta, pareerib direktor väitega, et elu olevatki selline.
Allikas: BNS



