Määruse eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemist. Lisaks seni nõutavale haridustasemele on välja toodud ka töötamiseks vajalikud pedagoogilised ja juhtimisalased kompetentsid, teatab ministeerium oma pressiteates.

„Senised nõuded panid põhirõhu formaalsele erialale ja haridustasemele – uus süsteem usaldab samavõrd kutsesüsteemi ja peab esmaoluliseks töötaja erinevaid pädevusi, mida hindab tööandja. See võimaldab langetada töölevõtmisel sisulisi otsuseid ja avab pedagoogi karjääri inimestele, kelle ülikoolidiplomil pole üksnes õpetaja eriala," märkis minister Jaak Aaviksoo. "Eesti koolis peab olema avatud süsteem, kus lisaks pedagoogilisele pädevusele on esindatud ka erinev elu- ja töökogemus – nii on võimalik ühendada koolitarkus elutarkusega.“

Foto: Terje Lepp.

Kui seni oli kehtestatud kvalifikatsiooninõuded väga detailselt ligi 30 ametikohale, siis nüüd puudutab see ainult direktoreid, õppealajuhatajaid, õpetajaid ja tugispetsialiste. Teiste õppeasutuse töötajate – huvijuht, pikapäevarühma ja õpilaskodu kasvataja, ringijuht jne – ametisobivuse sisuline hindamine on õppeasutuse pida ja või õppeasutuse direktori pädevuses. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud sotsiaalpedagoogi ametikoha kvalifikatsiooninõuded.

Tagasiulatuvalt ei rakendu
Muudatused ei mõjuta põhikoolis ja gümnaasiumis seni töötavaid direktoreid, õppealajuhatajaid, õpetajaid ja tugispetsialistide, kes vastasid enne käesoleva aasta 1. septembrit kehtinud kvalifikatsiooninõuetele. Nõuded puudutavad neid, kes asuvad tööle alates algavast õppeaastast. Pedagoogilisi kompetentse on tulevikus ülikooli õpetajakoolituse diplomi kõrval võimalik tõestada ka läbi kutsetesüsteemi.

Muudatuste väljatöötamisse on lisaks haridus- ja teadusministeeriumile panustanud Eesti Õpetajate Liidu, Sihtasutuse Noored Kooli, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Haridustöötajate Liidu, Sihtasutuse Eesti Kutsekoda, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Lastevanemate Liidu esindajad.