Tähtsaima uuendusena lisatakse senistele õppetasemetele viienda taseme kutseõpe ehk kutseeriharidus, teatab haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates. Viiendal tasemel on kõrgemat professionaalset kvalifikatsiooni andvad õppekavad, kuhu saab asuda keskhariduse omandamise järel. Tavalisest gümnaasiumijärgsest kutseõppest on need üks tase kõrgemal. Viiendal tasemel hakatakse ette valmistama tööturul väga nõutud keskastme spetsialiste ja tehnikuid. Seda on edukalt rakendatud paljudes väga arenenud kutseõppega riikides nagu Austria, Saksamaa, Holland, Norra.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo rõhutas, et viienda taseme lisamine kutseõppesse oli eriti vajalik uuendus. „Praeguste kutseõppe tasemete hulgas puudus see tase, mis on mõeldud meistrite ja spetsialistide ettevalmistamiseks, kelle amet ja töökoht ei nõua kõrgharidust, kuid nõuab väga kvaliteetset erialatundmist. Just selliste spetsialistide järele on meie ettevõtetes suur nõudmine,“ ütles Aaviksoo.

Uus kutseharidusstandard võimaldab edaspidi õppida ka praegusest lühematel õppekavadel. Praegu kehtiva standardi järgi ei tohtinud kutseõppe õppekava olla lühem kui 6 kuud, kuid lihtsamate kutsete omandamiseks oli see liiga pikk aeg. Nüüd võib koostada õppekavasid, kus õppeaja pikkus on alates 3 kuust.

Eraldatakse esma- ja jätkuõppekavad. Esmaõppe õppekavad on mõel dud uue eriala omandamiseks, jätkuõppekavad lubavad kutseharidusega või valdkonna töökogemusega spetsialistidel oma taset tõsta või valdkonnateadmisi laiendada ja lisaspetsialiseeruda.

Kutseharidusstandard on kõige olulisem kutseõppe sisu reguleeriv õigusakt, mis sätestab ühtsed nõuded kutseõppele, üldised nõuded õppekavadele, iga kutseõppe liigi mahu kutsehariduse ainepunktides, õpingute alustamise ja lõpetamise tingimused jne.

Kutseõppe tasemete liigitus põhineb Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. kuni 5. tasemel. Kutseharidusstandardis on kirjeldatud iga kutseõppe taseme õpiväljundid ehk teadmised, oskused ja hoiakud, mis tuleb õpilasel õpingute lõpuks omandada. Arvestatud on, milliseid üldiseid teadmisi ja oskusi vajab inimene tänapäevases ühiskonnas ja tööelus hakkama saamiseks.

Samal teemal:

• Riik viib kutseharidusstandardid vastavusse uue kutseõppe seadusega