"Kui panen korraks endise rektorimütsi pähe, võin öelda, et üks probleeme on selles, et kõik on tahtnud saada nii-öelda Tartu ülikooli sarnaseks – et hakata teadust tegema ja püüda olla võimalikult palju niinimetatud päris ülikooli sarnased," sõnas Karis Postimehele. "Samal ajal on õpetamine muutunud … ma ei taha öelda, et ebaoluliseks. Tõenäoliselt ka õpetatakse ja antakse parim, aga noored kurdavad, et ei saa seda, mida tahavad," lisas Karis.

"Üks põhjus on selles, et me ei vaata sedapidi, et paneme näiteks infotehnoloogia õppekava kokku ja siis vaatame, kelle oma ülikoolist või teistest, ka välismaa ülikoolidest seda õpetama leiame," tõdes Karis. "Meil on praegu vastupidi. Õppekavad on üles ehitatud ja õpetamine käib selle järgi, mida meie õppejõud oskavad või arvavad oskavat, mitte selle järgi, mida oleks vaja õpetada," lisas ta.

Karise sõnul on praegu raske öelda, kuhu viib Eesti tasuta kõrgharidus ja kui jätkusuutlik see on. "Näen siin ka ohtu. Ülikoolidel on kalduvus võimalikult palju üliõpilasi sisse võtta ja sees hoida, ja seda väga lihtsal põhjusel – ülikooli juhid ja õppejõud võivad hakata mõtlema, et nende eriala ja töö võivad otsa lõppeda," ütles endine rektor. "Nii võimegi jõuda selleni, et hakatakse lõputult hoidma tudengeid ülikoolis ja tase langeb tugevalt," sõnas ta.

Ülikoolide tasemetabelitesse tuleb Karise sõnul aga suhtuda ettevaatlikult. "Mõnesse neist on jõudnud ka Tartu ülikool. Kuid kui vaadata hiljuti avaldatud Shanghai Jiao Tongi ülikooli koostatavat maailma ülikoolide edetabelit, siis seal Eesti ülikoole pole," sõnas Karis. "Veelgi enam, kui vaadata kaardil, millistest riikidest on selles edetabelis olevad ülikoolid, siis läheb üks tühi riba Eestist alla Bulgaariani, kus pole ühtegi selle edetabeli ülikooli," lisas Karis. Karise sõnul vaatavad näiteks Aasia ülikoolid neid tabeleid väga tähelepanelikult ja kui ülikooli seal pole, on koostöö tegemine keerulisem.

Karise sõnul on koostöö kahtlemata vajalik, kuid selleks pole vaja tormata ainult Hiinasse või veel kaugemale. "Meie demograafilist auku ei täida vaid Aasiast toodavate üliõpilastega. Rahvusvahelistumise eesmärk on muus: see tähendab tuua Eestisse rahvusvahelist tunnetust ja olla nähtav maailmas," ütles endine rektor.

Alar Karis. Foto: Flickr, kasutaja hannes_fej.
Kõrgharidus on Karise sõnul rahvusvaheline äri, kus Eesti ei saa osaleda samaväärselt ingliskeelsete maadega. "Meil tekivad siin kas või keeleprobleemid ja ega keel ole kõigil meie õppejõududel kõige parem. Tuleks kaaluda, et õppejõud, kes tahavad õpetada rahvusvahelise õppekava alusel, peavad sarnaselt näiteks Taani ülikoolidega läbima võõrkeele ja kultuuritundmise testi," sõnas Karis.

Eesti olukord läheks Karise hinnangul paremaks, kui õppejõud peaks viie aasta jooksul vähemalt paar kuudki kusagil välisülikoolis töötama. "Selline nõue sai mõned aastad tagasi Tartu ülikoolis kehtestatud. Sama muide kehtib ka tudengite kohta – semester või kaks tuleks õppida välisülikoolis," ütles Karis.

Karise sõnul on oluline, et just meie õppejõud käiksid välismaal ja seejuures mitte ainult teadlased, vaid ka need inimesed, kes reaalselt tudengeid õpetavad.
Allikas: BNS