Uus õpik aitab meedia mõju käsitleda


Avaldaja:Merje Pors04. September 2013

Möödunud nädalal said emakeeleõpetajad Vanalinna hariduskolleegiumis hea ülevaate kirjastuse Künnimees uuest õpikust "Meedia ja mõjutamine", mille autorid on Katrin Aava ja Ülle Salumäe. Kohal oli ka Koolielu.

Õpiku esitlusel ei jäänud kohale tulnud õpetajad ainult kuulaja rolli, vaid said võimaluse meedia mõju üle arutada ja erinevaid rühmatöid teha.

Kursus "Meedia ja mõjutamine" kestab 35 tundi ning õpikus on 7 peatükki, iga peatüki peale on arvestatud 5 tundi. Peatükkide lõpus on kokkuvõtvad tööülesanded, et veel kord meelde tuletada selle peatüki põhimõisteid. Iga alapeatükk pakub ka harjutusi.

""Meedia ja mõjutamine" on interdistsiplinaarne aine, kus arendada arvamuskultuuri, kodanikuühiskonda ja suunata tarbijakäitumist," rääkis üks õpiku autoreid, Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Salumäe. Tema sõnul ei ole õpik niivõrd žanripõhine, sest žanrid on kiires muutuses. Salumäe selgitas: "Tekstianalüüs ja diskursuse analüüs on kõige selle üle. Kõik meediatekstid on konstrueeritud, iga teksti taga on autor ja iga autori taga taust. Maailma mõistmiseks on oluline teada, kuidas tekste koostatakse."
2013-08-28 14.04.54.jpg

Uus õpik. Foto: Merje Pors.

Õpiku autorid rõhutasid, et tähtis on jälgida, milliseid tähendusi tekstiga konstrueeritakse; kuidas lugejat pannakse neid tähendusi vastu võtma/heaks kiitma; mis on teksti eesmärk ja kelle eesmärke see teenib; kes on välja jäänud. Kohalviibinud tegid läbi ka õpikus oleva harjutuse, kus kahele välja lõigatud pildile tuleb kirjutada allkiri. Järgmisel leheküljel on need samad fotod aga tervikuna ning siis saab kogu pildilolev hoopis teise tähenduse.

Katrin Aava rääkis haaravalt ka diskursuse mõistest, kus tõi näiteid ka selle kohta, kuidas diskursus ehk asjadest rääkimise viis on meie keelt muutnud. "Me kõik kirjeldame maailma oma vaatepunktist, valikud on ideoloogilised. Me kunagi ei kirjelda maailma terviklikult, teeme valikuid. Kelle vaatest kirjutatakse uudiseid, tehakse filme jne? Sellest kujuneb lõpuks norm ehk diskursus - kuidas on ühiskonnas välja kujunenud maailma kirjeldamine."

Kuidas nimetatakse tänases Eesti ühiskonnas inimest? Kas kodanikuks, inimressursiks, inimkapitaliks või rahvuslikuks rikkuseks? Aava tõdes, et uusliberaalne ühiskond on mõjutanud inimsuhteid ja termineid, kuidas asjadest/inimestest räägitakse. "Ühel hetkel sai õpetajast klienditeenindaja, nagu ka politseinikust ja sotsiaaltöötajast. Me räägime inimestest majanduse terminites: investeerime sõpradesse, lastesse, meil on kvaliteetaeg jne," lisas ta. Kõiki neid teemasid saab õpetajatel olema kindlasti huvitav arutada ka oma õpilastega.

Huvilistel on võimalik tutvuda kümne lühikese videoloenguga õpiku "Meedia ja mõjutamine" kasutamisest emakeeleõpetuses. Need on salvestatud õpiku esitlusel, lektoriteks Katrin Aava ja Ülle Salumäe. Videoloengud leiate lehelt http://emakeel.kynnimees.ee/videoloengud. Alljärgnevalt saate vaadata loengut diskursuse mõistest:

Vaata lisaks: