Neljapäeval kell 14.00 peab Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2) avaloengu TÜ etnoloogia professor Art Leete, kes kõneleb teemal „Mis teeb rahva suureks? Eestlastest ja soome-ugrilastest“, teatab ülikooli pressiesindaja. Sellele järgneb 3. oktoobril ajalooprofessor Tiit Rosenbergi loeng teemal „Eesti ajalugu – rahvusajalugu, maa-ajalugu või regionaalajalugu?“, kus kutsutakse üles mõtlema, milliseid lähenemisviise Eesti ajaloole on olemas ning millist ajalugu me tegelikult vajame.

Järgmise aastanumbri sees on keelehuvilistel oodata TÜ eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langi loengut „Eesti keel maailmas – keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega“, kus tõstatatakse meie emakeele jätkusuutlikkusega seotud küsimusi ning arutletakse, kas miljon kõnelejat, riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus tagavad eesti keelele püsimise või kuidas viimasele erinevatel tasanditel kaasa aidata.

Tartu ülikooli kui rahvusülikooli ülesanne on edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, samuti säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit. 2012. aastal loodi Tartu ülikooli juurde kümme rahvusteaduste professuuri, mille tegevuse kaudu neid ülesandeid sihipäraselt täita.

„Riigipoolne lisarahastus tagab nende erialade jätkusuutlikkuse ning annab võimaluse arendada välja ka uusi suundi,“ sõnas TÜ filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop, lisades: „QS World University Rankings edetabelis kajastuv TÜ humanitaarteaduste 263. koht kinnitab, et Tartu ülikooli humanitaarteaduste taset ja jätkusuutlikkust hinnatakse ka maailmas kõrgelt“.

Rahvusteaduste sarja loengud annavad ülevaate professuuride tegevusest ning pakuvad sissevaadet erinevatesse küsimustesse. „Näiteks arutlevad TÜ rahvusteaduste professorid lihtsalt ja inimkeeli eesti keele, ajaloo, etnoloogia ja kultuuriga seotud küsimuste üle. Saab kuulda, kui jätkusuutlik on meie emakeel või millisesse keelekontaktialasse eesti keel kuulub, samuti mõtiskletakse selle üle, kas kunstiajalugu saab olla rahvusteadus ning uuritakse, kuidas rahvapärimus on mõjutanud eesti ajakirjandust,“ tõi TÜ filosoofiateaduskonna arendusjuht Eva-Kaia Vabamäe välja mõned vaatenurkadest, mille kaudu TÜ rahvusteaduste professorid oma professuuride olemuse laiemaks tutvustamiseks publiku ette astuvad.

Tartus filosoofiateaduskonna ringauditooriumis toimuvate loengute põhjalikum ajakava ning registreerimisvõimalus on siin.

Loengusarja lai teemadering ja populaarteaduslik lähenemine pakuvad põnevat kuulamist ja mõtlemisainet gümnasistist täiskasvanud kultuurihuvilisteni. Igale loengule järgneb interaktiivne tegevus keeleteemalise viktoriini, aruteluringi, mälumängu, filmivaatamise või loovkirjutamise töötoa näol.