Keila kooli kümnendikud sel aastal eesti keelt ei õpi


Avaldaja:Merje Pors24. September 2013

Keila kooli kümnenda klassi laste eesti keele tunnid asendatakse tänavu muuga, kuna emakeele õpetaja lahkumise järel pole õpilastele kedagi tundi andma panna, kirjutab Eesti Päevaleht.

Augusti lõpus teatas äsja palgatud eesti keele ja kirjanduse õpetaja koolile, et on saanud mujalt parema pakkumise ja selle kasuks otsustanud. „Seejärel lagunes muu hulgas ka tunniplaan ja kõik sinna juurde kuuluv,” võttis Keila kooli õppejuht Ahti Noor järgnenud kurbmängu kokku.

Ahti Noor on jahmunud olukorrast, kuhu nende kool on nüüd sattunud. Ta ei mäleta ühtki varasemat juhtumit, kus õpetaja oleks õppeperioodi keskel töölt lahkunud. Pigem toimub see õppeaasta lõpus, harvemini muul ajal, sõnas Noor. Nii olulise aine nagu eesti keele ja kirjanduse õpetaja puudumine tähendab, et üle tuli vaadata kogu kooli tegevus – alates korrapidamisest ja tundide jaotusest õpetajate tasustamiseni. Kuna uue hea õpetaja otsingud pole seni vilja kandnud, ent hariduseta noori jätta ei saa, on kool pidanud olema loominguline, kirjutab Eesti Päevaleht.

Suure puslemängu tulemusena leiti üpriski omanäoline lahendus. Kui enamiku klasside tunnid võtavad enda kanda teised õpetajad oma põhitöö kõrvalt, siis kümnendike emakeeletunnid jäetakse lihtsalt ära. Selle asemel hakkavad nad saama lisatunde muusikas ja kehalises kasvatuses. „Kindlasti ei jää neil saamata õppekavas ettenähtud eesti keele kursused – nad saavad need kursused 11. ja 12. klassi jooksul,” sõnas Noor.

„Siis toimuvad eesti keele tunnid muusika ja kehalise kasvatuse asemel. Lahenduse tingis asjaolu, et kõiki klasse oma õpetajad põhitöö kõrvalt õpetada ei suuda ja kuskil tuli teha valik. „Keskendusime 11. ja 12. klassidele seetõttu, et riigieksamid on neile ajaliselt lähemal kui 10. klassidele,” ütles Noor.

Põhikooli eesti keele tunnid on enda kanda võtnud üks teise kooli õpetaja, kes teeb seda oma põhitöö kõrvalt. Selline töökorraldus, kus eesti keele ja kirjanduse õpetajad töötavad tavapärasest hulga suurema koormusega, kehtib nii kaua, kuni uus õpetaja on leitud. Sellele koolis eriti ei loodeta. „Kindlasti otsime eesti keele õpetajat edasi, kuid tõenäoliselt  head ja kogemustega eesti keele õpetajat me enam ei leia,” arvas Noor ja põhjendas, et kui mõni hea õpetaja peaks praegu, kooliaasta keskel, teisest koolist Keilasse ära tulema, ei saa olla kindel, et ta samamoodi ka Keila kooli nädala või kuu pärast hätta ei jäta.

„Õpetaja leidmine on probleem,” nentis ta ja viitas, et eesti keele õpetajaid otsitakse praegu mujalgi, näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumis.
Allikas: BNS
Foto: Koolielu arhiiv

Haridus- ja Noorteamet