Valmis ülevaade koolide sportimistingimustest


Avaldaja:Merje Pors25. September 2013

Koolide sportimistingimuste ja -võimaluste hetkeolukorra väljaselgitamiseks korraldas haridus- ja teadusministeerium olukorra kaardistamise, mille viis läbi Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus.

Kaardistamine viidi läbi Eesti põhikoolides ja gümnaasiumides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides 2013.a jaanuarist kuni septembrini. Projektis osales 99% aasta alguses tegutsenud õppeasutustest, mille õppeakavas oli kehaline kasvatus.

Projekti käigus kaardistati arvuliselt koolide varustatus spordivahenditega, koolide poolt õppetööks kasutatavad sportimispaigad, tunniväline tegevus koolide spordiringides ja koguti andmed koolides puuduoleva spordiinventari kohta.

Koolide varustatust spordivahenditega hinnati põhikooli õppekava elluviimiseks kasutatava kehalise kasvatuse inventari soovitusliku nimekirja alusel. Kõige paremini ollakse varustatud sportmängude inventariga, mida on erinevate spordivahendite lõikes piisavalt 54% ulatuses. Võimlemise inventari on piisavalt 45%, kergejõustiku inventari 40% ning muud inventari 44% ulatuses. Võrreldes soovitusliku arvuga on sportmängude inventari piisavalt vähemalt pooltes koolides, samas on talispordi inventari piisavalt ainult 6% koolides. Kõige rohkem tuntaksegi puudust suusavarustusest, mis oli 424 kooli poolt esitatud puuduoleva inventari nimekirjas 11 maakonnas esimesel kohal.

4747212354_8e7d551354_z.jpg
Foto: Flickr, kasutaja jonas_k.
Sportimispaikade kaardistamisel kasutati Eesti spordiregiregistri andmeid, kokku 2298 sportimispaiga kohta. Võimlate kasutusvõimalus on olemas kolmveerandil koolidest, samas suusaradade kasutusvõimalus vaid kümnendikul koolidest. Levinud sportimispaikade liikidest on kõige halvem tehniline seisukord staadionidel.

Tunniväliseid spordiringe pakub 77% koolidest, keskmiselt on koolide spordiringidesse kaasatud iga kaheksas õpilane. Kõige populaarsemateks spordiringides harrastatavateks spordialadeks on korvpall ja võrkpall, mille spordiringe on loodud enam kui 30% koolides, järgnevad jalgpall ja kergejõustik. Spordiringide organiseerimist takistavate asjaoludena tuuakse kõige rohkem esile ringitundide eest juhendajatele makstavat liiga väikest tasu ning transpordi või koolitranspordi ebasobivat kellaaega.

Projekti aruandega saab tutvuda siin.



Haridus- ja Noorteamet