28. augustil 2013. a kinnitaski haridus- ja teadusminister määruse nr 22 „Kutsekeskhariduse õppekaval õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused", kirjutab Innove kutsehariduse uudiskirjas Ülle Laas haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonnast.

Kutseõppeasutustele seadusandlikul tasemel kiitusega lõpetamise võimaluse andmine tõstab kutsehariduse mainet ning väärtustab kutsehariduses uue hindamissüsteemi juurutamisel õppija pingutusi saavutada oma eesmärke ning paremaid õppetulemusi. Kutseõppeasutuse kiitusega lõpetamise sisseviimine kutseõppes on vajalik ka võrdse kohtlemise seisukohalt. Võimalus kool lõpetada kiitusega on olemas põhikooli lõpetamisel, gümnaasiumi lõpetamisel (kuld- ja hõbemedaliga tunnustamine) ja kõrgkooli lõpetamisel (diplom kiitusega - cum laude), siiani aga sellist võimalust kutsekeskhariduse lõpetamisel ei olnud.

Mõned kutseõppeasutused olid oma õppkorralduseeskirjades näinud ette võimaluse  tunnustada kooli poolt kehtestatud tingimusel kooli edukal lõpetamisel õpilast kooli kiituskirjaga. Kiituskirja saamise tingimused  olid aga kooliti erinevad ja seetõttu ka mõnikord avalikkusele arusaamatud. Käesolev määrus aga ühtlustab üleriigiliselt kutseõppeasutuste kiitusega lõpetamise tingimused.

Uues määruses kirjeldatakse nõuded, millele õpilane peab vastama, et kutsekeskhariduse tasemel kutseõppeasutus kiitusega lõpetada. Kutseõppeasutuse lõpetamisel kiitusega peab keskmine kaalutud hinne olema 4,6 või kõrgem. Kooli lõpetavad kiitusega õpilased, kelle hinnetelehel ei ole ühtegi kolme ega madalamat hinnet.

Määruses sätestatakse ka tingimused, kuidas kiituse määramise aluseks olevat hinnetelehele kantud hinnete kaalutud keskmist hinnet arvutada. Oluline on arvestada, et mooduli lõpphindele annab kaalu mooduli maht kutsehariduse arvestuspunktides suhtena õppekava kogumahtu.

Õpingute kiitusega lõpetavate isikute määramise otsuse teeb kutseõppeasutuse direktor oma käskkirjaga.
Foto: Koolielu arhiiv