Seega igas klassis on tõenäoliselt üks laps, kes jääb matemaatikaga päris jänni.

Oktoobri alguses viibis Tallinnas Pekka Räsänen, kellel on pikaajalised kogemused õppimise ja õpiraskuste uurimisel ning rahvusvahelises koostöös antud alal. Koolielu kohtus tema ning Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi emeriitdotsent Ene Mägiga Tallinna ülikoolis, et arutleda lähemalt düskalkuulia kui ka laiemalt õpiraskuste üle.

Räsänen töötab Soomes õpiraskusi uurivas Niilo Mäki instituudis ja Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituut kutsus ta Eestisse esinema Eripedagoogika Vilistlas- ja Üliõpilaskonverentsile ning andma konsultatsioone (doktorikooli) üliõpilastele. Niilo Mäki instituudi põhifookuses on praegu lugemisraskused, matemaatiliste oskuste puudulikkus, aga ka aktiivsus- ja tähelepanuhäired. „Tihtipeale on lapsel mitu erivajadust korraga: kui on lugemisega probleeme, on ka matemaatikas. Või kui lapsel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, on ta hädas ka lugemisega,“ teab Räsänen. Tema ise on kõige enam uurinud matemaatiliste oskuste puudulikkust, mida nimetatakse düskalkuuliaks.  Tegemist on kaasasündinud erivajadusega. „See pole haigus, vaid lihtsalt erinevus. Sellised lapsed ei ole ei laisad ega rumalad. Nad võivad olla väga targad ja head paljudes asjades, aga ikka kogeda tuntavaid raskusi matemaatikas. Kui neile lastele pakkuda individuaalset tuge, siis see tõesti töötab,“ rõhutab Räsänen. Ene Mägi sõnul ei ole Eestis düskalkuuliat veel eriti uuritud. „Me alles alustame. Õpetajakoolituses ja eripedagoogika koolituses viime mõistet sisse.“

Kuidas pakkuda tuge

4-5-aastaste lasteaiapõngerjate puhul on näha, kes on riskilapsed. Näiteks valmistab matemaatilise õpiraskusega lapsele probleeme numbrite õppimine, loendamine, võrdlemine, samuti on neil probleeme järjest loendamisega (kui tuleb nimetada seeria asju nii kiiresti kui võimalik). Tihtipeale ei ole nad numbritest huvitatud ja eristuvad muulgi moel lasteaias: nad ei ole nii head suhtlejad kui teised lapsed, ei saa nii hästi aru keerukamatest lausetest jne.

Küsimuse peale, kuidas lapsevanem saaks oma matemaatilise õpiraskusega last aidata, vastab Räsänen: „Kõige tähtsam on armastada oma last. See on kõige olulisem. Laps saab teadmise, et teda aktsepteeritakse sellisena nagu ta on.“

Mõned nipid, mida tasub proovida:

• Räägi numbrites – näiteks kui laps paneb särki selga, siis lase tal nööbid üle lugeda.
• Mängige täringumänge, kus tuleb kokku lugeda, mitu silma keegi sai. Kui lapsel on numbrid ühest kuueni selged, võiks järgmisel korral lugeda juba eelmisest silmade arvust edasi – näiteks kui eelmisel korral visati „5“, siis järgmisel korral lugeda juba sealt edasi: „kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme, üksteist.“
• Lauamängu, kus edasiminekut on näha sirge joone peal, tuleb eelistada ringikujulisele. Sirge rea puhul on näha arengut.

Pekka Räsänen ja Ene Mägi. Pildistas Merje Pors.

Teadlikkus düskalkuuliast on tunduvalt tõusnud. Soomes ei olnud 1990ndail düskalkuulia kohta isegi raamatu peatükkigi. „Meie instituut oli esimene, kes sellest kirjutas. Arvutamisraskuste kohta räägiti 1990ndate alguse õpetajahariduses paar tundi, nüüd aga mitu päeva,“ märkis Räsänen. Leidub aktiivseid õpetajaid, kes on erinevates linnades algatanud keskused, kus matemaatikaga seotud õpiraskustele spetsialiseerunud õpetajad pakuvad koolitust ja nõustamist teistele õpetajatele.

Individuaalne lähenemine

Rääkides hariduslikest erivajadustest laiemalt, jõudsime kaasava hariduseni. Ene Mägi tõdes, et nõukogude ajal eraldati Eestis erivajadustega lapsi väga tugevalt. „Oleme läbinud pika tee kaasava hariduse poole. Meil on riiklik õppekava, lihtsustatud õppekava ja toimetuleku õppekava, mille alusel saab õppida ka tavakoolis.“

Ka Pekka Räsänen heitis pilgu ajalukku, mil hariduses oli traditsiooniks teistest eraldada need, kes olid haiged, vale nahavärviga, rumalad ja muul moel n-ö ebasobivad. „Enamasti ei ole eraldamiseks põhjust, ma olen tugevalt kaasava hariduse poolt. Ma ei usu, et ühiskonna jaoks on mingitki kasu laste eraldamisest,“ toonitas Räsänen. „Vaid ekstreemsetel juhtudel on parem, kui laps saab käia erikoolis. Kuid 99 protsendil juhtudest on parim, kui lapsed õpivad tavakoolis.“

Et õpetajad oskaksid hariduslike erivajadustega lastele jõukohast õpet pakkuda, peab üldine õpetajaharidus olema ka erivajaduste teemal ammendav. „Kui sul on õpetajakoolituse jooksul üks kursus erivajadustest, siis see ei taga vajalikke teadmisi. Oletame, et viid oma auto mehaaniku juurde, kes on viis päeva seda eriala õppinud. See ei ole ju piisav. Inimaju ja –käitumine on palju keerulisem kui auto,“ rääkis Räsänen.

Kui laps ei suuda tavakooli õppekavaga sammu pidada, peab olema võimalus  igale õpilasele individuaalselt läheneda. „Küsimus on, kuidas seda tehakse. Kas oled ikka samas klassiruumis teistega või oled selles aines eriklassis teistega, kellel sama ainega probleeme on. Ma arvan, et siin peaks olema paindlikkust,“ lisas Räsänen.

Individuaalsema lähenemise juures on abiks ka IKT areng. Näiteks on e-õpiku puhul lihtsam õpetada individuaalse õppekava järgi: anda ülesandeid, mis on õpilasele jõukohased. Paberraamat ei anna õpilasele tagasisidet, kas õpilane sooritas ülesande või mitte. Samas e-õpik saab anda kohest tagasisidet: kui esimesel korral ei tulnud ülesanne õigesti välja, saab e-õpikust vihje, kuidas sobiv lahendus leida.

„100 aastat tagasi kool muutus oluliselt seoses raamatute kooli jõudmisega. Enne seda oli peamiseks õppimise viisiks asjade meelde jätmine: õpitu ei olnud paberil ja kõik tuli meelde jätta. Õpikute saabumisega muutus peamiseks lugemine. Nüüd elame läbi sarnast revolutsiooni: õpikud saavad e-õpikuks, mis võivad koguaeg muutuda. Me veel ei tea, mis järgmise 15 aasta jooksul juhtuma hakkab. Kui arvutid muutusid laiatarbekaubaks, siis me ei osanud veel ette kujutada, et juba varsti toimub üleminek mobiilseadmetele,“ tähendas Räsänen. „Õpetajad on harjunud praeguste õpikutega ja ühe viisiga asjade tegemiseks. Nüüd on aga õpilastel mõne sekundiga ligipääs kogu informatsioonile. See on õpetajatele suur väljakutse.“
Autor: Merje Pors
Ülemine foto: Flickr, kasutaja M_AIPhotography.

Samal teemal:

• Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele