Pärimuskultuuri giidikool Eesti Rahva Muuseumis


Avaldaja:Madli Leikop21. November 2013

Kool muuseumis ja muuseum koolis. Kuivõrd see sõnamäng muuseumite ja koolide igapäevaelus järjepidevat ja tähenduslikku rolli mängib? Kultuuripärandi aasta andis vastusevõimaluse 21 koolile, 25 õpilasele ning pea 25 kohalikule muuseumile.

Loo autor on ERMi giid-muuseumipedagoog Ave Kikas.

Pärandiaastal väljakuulutatud projektikonkurss võimaldas Eesti Rahva Muuseumil alustada ammuse unistusega, noorte giidide koolitamisega, sihtrühmaks põhikooli vanema astme õpilased üle Eesti (Mõniste, Alatskivi, Võru, Tartu, Viljandi, Virtsu, Orissaare, Tallinn, Hanila, Puurmani jm).

Teema-aasta üheks eesmärgiks on ärgitada inimesi märkama pärandit enda ümber. Samuti on oluline, et oskame seda väärtustada ning edasi anda. Sellega on giidikooli mõte ja tegemised lühidalt kokku võetud. Mõneti lähtusime otseselt pärimuskultuuri aasta juhtlausest „Pärijata pole pärandit“ ning koondasime paigaloo ja ajaloohuvilisi õpilasi ERMi andmaks neile esmased teadmised ja kogemused informatsiooni leidmise, mõtestamise ja edastamise kohta.

Pärimuskultuuri giidikoolis toimus kolm õppepäeva ja kolm iseseisva töö sessiooni. Keskendusime praktilisele tegevusele, iseseisva uurimise ning avaliku esinemise oskuste ja eneseväljenduse arendamisele, kohapärimusega tutvumisele ning selle tutvustamisele. E-õppe ja iseseisvate uurimisülesannete kaudu arenes õpilaste iseseisva töö tegemise võime, ühised õppepäevad õpetasid töötama meeskonnas, arendasid sotsiaalseid ja koostööoskusi. Õpilasted said uurida süvendatult oma kodukohaga seotud lugusid, esemeid, fotosid, samuti tutvuda pärandit uurivate teaduste ja teadlastega.

 IMG_4719.JPG

Üks eesmärkidest oli ka kontaktide tugevdamine ja koostöö parandamine kohalike koolide ja mäluasutuste vahel. Sellele on aidanud kaasa ERMi omakultuuride osakond, kes koordineeris suhtlust muuseumidega. Giidikooli praktiline väljund, suvine giidituuride läbiviimine toimus reeglina just kohalike mäluasutuste juures ja juhendamisel. Seega suur osa giidikooli õnnestumises lasus ERMi koostööpartnerite õlul. Heaks koostööpartneriks on Tartu ülikooli teaduskool, kel mitmekülgsed kogemused koolivälise ja e-õppe vallas ning iseseisval tööl põhinevate ainekursuste korraldamisel. Samuti on teaduskoolil lai koostöövõrgustik koolidega üle Eesti. Teaduskool võimaldas e-õppekeskkonna Moodle´i kasutamise ning pakkus edukaile kursuse läbijaile ÕISis registreerumise läbi tulevikuks tallele kolm ainepunkti. Giidikool sai teoks tänu Rahvakultuuri keskuse kultuuripärandiaasta projektitoetusele, mis võimaldas õpilastele tasuta koolituse, toidu ja transpordi giidikooli.

Giidikooli õpilastega peaaegu aastaringselt koostööd teinuna saime küllap heita pilgu kooliõpetajate igapäevaellu. Laekuvad kodutööd andsid aimu osalejate ponnistustest teha tutvust kirjatöö vormistamise reeglitega. Kuigi andsime selleks soovitused ja vahendid, ei võtnud me endale eesmärgiks ise kõiki 25 juhendatavat ja nende referaate parandama hakata. Meie lootus oli, et koolis märgatakse giidikooli tegemisi kui potentsiaalset loov- või uurimustööde tegemise võimalust ning lisaks kohalikule muuseumile saavad õpilased sisulistes ja vormistuslikes küsimustes abiks ka aineõpetaja. Giidikooli käik näitas, et see ootus tulnuks meil koolidele ja õpilastele selgemini vahendada, kuna tunnistuste jagamise ajaks selgus, et vastavat võimalust polnud reeglina kasutatud ja õpilased tegid giidikooli töid lisatööna.

IMG_4595.JPG

Võib öelda, et meie osalejate valik (25 õpilast ligi 40 kandideerinust) osutus mitmes mõttes õnnelikuks – täitsime eesmärgi kaasata õpilasi Eesti erinevatest piirkondadest ning kokku tulnud seltskond kujunes nii ealiselt, sooliselt kui iseloomudelt ja töökultuurilt mitmekesiseks ja ergutavaks. Oli õpilasi, kelle õppetöö giidikoolis kulges eriliste tõrgeteta: õigeaegselt ja korrektselt esitatud kodutööd ning kuludokumendid, päikseline suhtlus kohaliku juhendajaga ning asjalikkus giidituuride korraldamises. Ja neid, kes oma positiive ellusuhtumise toel suutsid üle elada mitmed keerukad uperpallid, ebakõlad kohalike koostööpartneritega ning suvised teema- ja isegi piirkonnavahetused. Ning neidki, kes vajasid julgustust, lohutust, seda väikest müksu selga, et oma eneseusk leida ja giidikool lõpetada. Vaid ühele osalejale osutus paberitöö nii vastumeelseks, et tal giidikooli tunnistus kättesaamatuks jäi.

IMG_4711.JPG

Julgen loota, et giidikoolis tegutsemise esiotsa ehk varjatud mõjud aitavad õpilastel nii mõnegi algselt lahendumatuna näiva olukorra oma giidikoolis lihvitud oskuste, kogemuste ning teadmiste toel positiivselt lahendada. Sügavamat oma ettevõetud töö tajumist ja seeläbi toimunud muutusi lubavad näha õpilaste kommentaarid antud tagasides (siin ja edaspidi õpilaste kommentaarid Moodle´i keskkonnas ja tagasiside lehtedelt). Näiteks kirjutab noormees kodutöö kommentaarile vastu: See mis on referaadis kirjas ei ole pooltki nii huvitav kui see mis salvestatud!; neiu analüüsib oma giidituuridel juhtunut: Tänu giidikoolile suutsin jääda rahulikuks. Õpetamisest ja selle mõttest saab aimu ikka ainult ise õpetades: Oskasin inimesi jälgida ja arvestada erinevustega. Giidikool tegelikult arendas kaudselt üleüldist pedagoogilist tunnetust, ma usun; ja mitte alati ei lähe see kergelt: Väga totakaid küsimusi esitavad lapsed ja need kes ei ole teemas sees ja vaidlevad giidile vastu. Meile küll räägiti sellest, aga oleks võinud olla rohkem, kuna pinge alla inimene paratamatult murdub ja tal läheb kõik see meelest.

ERMi-poolsete juhendajate eeliseks oli meie õpilaste reaalne ja innustav huvi teema vastu. Vahest kõige tummisem giidikoolis tehtu tulem tulebki välja õpilaste endi suu läbi. Neiu annab kodutöö üleslaadimise järel teada: Sain selle valmis ning jäin väga rahule :D; lisaks mainivad õpilased: Referaadi tegemine oli väga huvitav. Sain palju uusi ja põnevaid fakte. Uurimise tulemusena mõistsin, et ajalugu on tegelikult väga paeluv; Kui poleks giidikoolis käinud, poleks mind ajalugu nii palju huvitanudki, kui nüüd huvitab. Või teisal: Tööd teha oli väga põnev ja huvitav kuna minu käest käis läbi tohutul hulgal infot ja lugusid.

Pärandi, pärijate ning pärandajate tähtsus ei vaja enam selgitamist, kui noormees kirjutab: Rannakaitset tahaks edasi uurida, sai kokku lepitud, et kevadel mehed näitavad teadaolevate rajatiste asukohad. Viivitada ei või, kuna mehed on vanad ja tervis ei ole just kõige paremas seisus. Kaudselt saime aimu õpilaste väga tihedast koolielust: Tervist! Minuga on nüüd selline paha lugu, et ma läksin tähtajast väga üle. Põhjuseks see, et mul on meeletult kiire olnud. Lisaks on minu ajalooõpetaja välismaal. Siiski, siin on mu kodutöö. Siirad vabandused. Loodan, et minu vabandused on vastuvõetavad. Noormees teatab mehiselt: Sain ka lõpuks töö tehtud, aga ma väga vabandan hilinemise pärast, põhjuseid oli palju ja erinevaid.

Väljatöötatud õppekava ja pärandiaasta giidikoolist saadud kogemused võimaldavad jätkata järgmiste huviliste koolitamist. ERMi Sõprade Selts on võtnud oma hoiule gümnaasiumiastme giidikooli õpilaste kooliraha, mis koguti Tartus 18. aprillil 2013 muinsuskaitsepäevade 25. aastapäeva pidustuste raames rahvakunsti heategevusoksjonil. Gümnaasiumiastmes võeti selge suund siduda õpilaste pingutused ka reaalselt koolieluga. Õppetöö jooksul teevad õpilased koostöös kooli poolse juhendajaga ettevalmistusi giidituuride läbiviimiseks, mis soovi korral lõpeb gümnaasiumi praktilise töö kaitsmisega. Lisaks saavad lõpetajad tulevikuks kaasa ka TÜ teaduskooli tunnistuse ja kolm ainepunkti. Põhikooli pilootprojektist erinevalt seekord transpordikulusid ette ei nähta. Samamoodi keskendutakse gümnaasiumiastme giidikoolis eelkõige õpilaste kooli ja sealse lähiümbruse või ka näiteks kooli õppesuuna ajaloole. Sellise lähenemisnurga pakkusid välja õpetajad, koolitamaks õpilasi oma koolilugu huvilistele ja külastajatele esitama. Koostöö Tartu linna ning Tartu kutseliste giididega annab seegi kord õpilastele võimaluse edaspidi ka „päris“ giidina proovi teha.


Lisainformatsiooni pärimuskultuuri giidikooli juba toimunud põhikooli programmist saab meie kodulehelt ning jätkukursusest gümnaasiumile siit

Loo autor on ERMi giid-muuseumipedagoog Ave Kikas. Fotod giidikoolist on samuti Ave Kikaselt.

Haridus- ja Noorteamet