Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega, märgib Eesti Pimedate Raamatukogu oma pressiteates. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Kindlasti on igaüks kohanud punktkirja ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftinuppudelt, teleripultidelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Eesti kõige usinamad punktkirjakasutajad on kirja Tartu Emajõe koolis ja Tallinna Heleni koolis selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutamine ja punktkirjas raamatute lugemine vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja CD-dele loetud heliraamatud võimaldavad info kiirema ning ulatuslikuma kättesaamise. Braille kirjaoskusest on aga kasu märkmete tegemisel ja punktkirjakuvari abil arvuti kasutamisel. Täisealistel nägemispuudega inimestel on võimalik õppida seda kirja eripedagoogide juhendamisel nägemispuudega inimeste rehabiliteerimiskeskuses, pimekurtide tugiliidus ja Tartu Emajõe koolis.

Pimedate ühingud korraldavad võimalusel projektipõhiseid kursusi. Pimekurtide tugiliidu eestvedamisel õpetati Braille noodikirja pimedate laste muusikaõpetajatele.

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on üle 800 nimetuse punktkirjas raamatuid. Mullu valmistati punktkirjas põhiliselt lasteraamatuid, aga ka mitmeid romaane täiskasvanutele. Ilmus Mart Kivastiku näidendi „No näed ise!“ käsikiri. Selle näidendi üks tegelane on pime üliõpilane.

Samal teemal:

• AHHAA uus näitus on pühendatud kompimismeelele
• Eesti koolinoorte hea eeskuju tiitli pälvib Jakob Rosin
• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?