Läbimõeldud väärtuskasvatus tõi lasteaiale tunnustuse


Avaldaja:Madli Leikop21. Jaanuar 2014

Suitsupääsupesa lasteaed Tallinnas on vaikses linnaosas majade vahel peidus nagu linnupesale kohane. Hoolivus ja sõbralikkus on siin majas igapäevaselt väärtustatud.

Suitsupääsupesa lasteaed oli üks kolmest, kes pälvis Tartu ülikooli eetikakeskuse tunnustuse „Väärtuskasvatuse lasteaed 2013“ (lisaks Tallinna Linnupesa lasteaed ja lastekeskus Midrimaa).

Koolielule tutvustasid lasteaia väärtuskasvatuse põhimõtteid lasteaia direktor Triin Andreas, õppealajuhataja Merle Ausing ja õpetaja Marilyn Palla.

Kuhjaga auhindu varemgi

Suitsupääsupesas on kuus rühma 139 lapsega, igal rühmal kaks õpetajat ja abiõpetaja, lisaks töötavad muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja. Auhindu on võidetud varemgi: 2011. aastal Tallinna haridusameti kvaliteediauhinna konkursil tunnustus "Hästi juhitud lasteaed" ning avaliku sektori kvaliteediauhinna "Arenev riigiasutus" konkursil tunnustus väikeste organisatsioonide arvestuses. 2010. aastal pälvis asutus Tallinna haridusameti tunnustuse "Innovaatiline tegu". 2009 pälviti tunnustus eduka esinemise eest Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna konkursil kategoorias "Hea õpikeskkonnaga lasteaed". 2008 - Tallinna haridusameti tunnustus "Lapsesõbralik lasteaed".

IMG_2040.JPG

Vasakult: Merle Ausing, Triin Andreas ja Marilyn Palla ning Persona Dolls metoodikas kasutatavad nukud. Nukkudest on täpsemalt juttu allpool. 

Väärtuskasvatuse suund järk-järgult

„Väärtuskasvatuse suund on meie lasteaias viimane kümme aastat vähemalt, järk-järgult oleme seda laiendanud kõikidele meie tegevustele alates juhtimisest ja lõpetades õppe-kasvatustööga,“ tutvustas lähiajalugu direktor Triin Andreas. „Oleme Tallinna lasteaedadest esimestena algatanud vähe teistmoodi personalipoliitika ja vähendanud kulutusi, mis ei ole seotud põhitegevuse ehk õppe-kasvatustööga, oleme ressursi suunanud õpi-kasvukeskkonna parendamisse. Seda pole teinud mitte juhtkond üksi, vaid kõik on pingutanud rohkem kui tööülesanded ette näevad, iga inimene majas on oma panuse andnud.“

Rikkalik mänguasjade valik, joonistus- ja meisterdusvahendid, raamatud, suured ja väikesed legokomplektid - kõik on rühmades olemas. Vahelepõikena olgu öeldud, et omaette vaatepilt on rühmaruumide aknakardinad. Läbiv on muinasjututeema, igas rühmas oma muinasjutt – Puhh, Lumivalgeke, pöialpoisid, Tiiger, Notsu… Kardinad on disainitud nii värvirõõmsad ja nii lastepärased, et need on omaette disainielemendid.

Ka direktor kinnitas, et lastel on olemas kõik, mis ühes lasteaias olema peab. „Kvaliteedikonkurssidel osaleme sellepärast, et võõras pilk ka meie keskkonda näeks. Vahel tuleb väljastpoolt ettepanekuid, mis suunas veel parendada,“ ütles Triin Andreas.

IMG_2041.JPG

Muinasjutulised kardinad. Neid võib vaatama jäädagi. 

Ka õpetajad on töökeskkonnaga rahul. „Kui siia majja tulin, siis mänguasjade päeval tulid lapsed kodust suure kilekotiga, et oleks, millega mängida. Praegu selleks vajadust ei ole. Ja väärtuskasvatus on see, mille puhul tunneme, et see on õige asi, see ei ole peale sunnitud,“ sõnas Marilyn Palla.

IMG_2044.JPG

Nurgake ühest rühmaruumist. Vasakul olevaid mänguloomi kasutatakse kiusamisvaba lasteaia metoodikas. 

Mida tähendab lasteaiale väärtuskasvatuse suund?

Merle Ausing: „Sellega süvitsi tegelemine kasvas välja elust enesest. Ühel hetkel tajusime, et palju väärtuskasvatusega seonduvast, mis seni tuli loomulikult (näiteks rahvatraditsioonide väärtustamine, igapäevane viisakus), enam nii loomulik ei olnud. Lapsed olid muutunud, vanemad olid muutunud. Neid asju tuli hakata lastele uuesti õpetama. Oluline tähis oli meie jaoks liitumine lastekaitse liidu projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“ 2010. aastal. Olime pilootlasteaed, sellest ajast on töö väärtuskasvatuses väga intensiivne.“

Triin Andreas: „Väärtuskasvatus hõlmab kõike alates meie töö planeerimisest. Väärtuskasvatus hakkab juba sellest hetkest pihta, kui uus lapsevanem majja astub. Lapsevanematele selgitame, kuidas kodu saab toetada väärtuste õpetamist.

Meie põhiväärtused on personaliga kokku lepitud. Juhtimises oli ka aeg, kui meil oli palju reglemente, kordasid, eeskirju. Kui nüüd on vaja kellegagi rääkida mitte just päris õnnestunud asjast, siis ei ole meil ees reglement, vaid põhiväärtused, mida koos üle vaatame. Need on meil käitumuslike kirjeldustena lahti kirjutatud, peame nendest asjadest ühtmoodi aru saama. Kui isikuomadused põhiväärtustega kuidagi ei kohandu, siis pole midagi teha, siis ei jääda ka meile tööle. Peame oma käitumise ja põhimõtetega olema eeskujuks vanematele ja lastele.“

Merle Ausing: „Ka kõikides rühmades on oma kokkulepped, kuidas lapsed käituvad, n-ö head tavad. Probleeme arutatakse nendest väärtustest lähtudes. Kui kokkulepetest kinni ei peeta, tehakse kogu rühmaga tööd, mitte ei viida last rühmast eemale, et mis sa tegid. Lapsed ise analüüsivad, mis on õige, mis vale, kuidas saaks paremini. Näiteks "Ma jagan mänguasju teistega, olen sõbralik ja lahke". Arutame, mida see tähendab. Pärast kiusamisvaba metoodika kasutuselevõttu oleme palju rääkinud, missugune on hea kaaslane."

IMG_2043.JPG

Kas tõesti on kiusamine ka lasteaias probleem?

Marilyn Palla: „Lasteaias on pigem negatiivne käitumine, mitte kiusamine. Kiusamine on järjepidev ühe inimese tõrjumine, lasteaias seda ei ole. Aga negatiivsete vahejuhtumitega tegeleme kohe, me ei jää ootama, et kas asi läheb tõsisemaks. Oleme kokku leppinud, et meie lasteaias on kiusamisest vaba lasteaia metoodika. Teine metoodika on Persona Dolls, mida pidevalt kasutame.“

Triin Andreas: „Oleme Comeniuse projekti kaudu Persona Dolls (Isikustatud nukud) metoodika maaletoojad. Metoodika on mõeldud just väärtuskasvatuse toetamiseks, eriti sallivuse ja empaatiavõime suurendamiseks. Oleme seda rakendanud oma lasteaias ja tutvustanud esialgu Tallinna kesklinna lasteaedadele."

Viis nukku teevad imet

Persona Dolls – Suitsupääsupesas on see viis nukku, igal nukul oma isiksus. Üks nukk on prillidega, teine hambaklambritega, kolmas tumedanahaline, siis on vene rahvusest nukk ja ülekaaluline nukk. Töös on veel punaste juuste ja tedretähnidega nukk-tüdruk ja füüsilise puudega, lonkav nukk-poiss. Ühesõnaga – kõik on erinevad tavapärasest. Nukud on pehmed, et neid saaks sülle võtta, kallistada, ja umbes lapse pikkused. Nukkude arv ei ole metoodikas ette antud, see sõltub lasteaia soovist ja vajadustest, ka võimalustest.

Igal nukul on perekond, nimi, elukoht; lapsed teavad, mis talle meeldib, mis ei meeldi, teavad sündmuseid, mis perekonnas on juhtunud. Esimesel korral lapsed tutvuvad nukuga - oluline on samastumine, kas lastele meeldivad samad asjad mis nukule või mitte. Järgmised korrad, kui nukk külla tuleb, on tal alati üks lugu rääkida, kas positiivne või negatiivne sündmus, mis ta elus oli. "Lapsed suhtuvad nukkudesse kui elusolenditesse, nad võtavad asja väga tõsiselt. Lapsed ise analüüsivad situatsiooni, pakuvad välja lahendusi," lausus Triin Andreas. Nelja-viie-aastased pakuvad välja lahendusi? „Seda peabki ise kogema ja nägema, see on uskumatu. Kui kiusamisest vaba metoodikat hakkasime rakendama, siis mõtlesime, millal võib vilju näha, kaua läheb. Nüüd teame, et täpselt nii kaua lähebki: kolmestega alustame ja viimastes rühmades näeme, kuidas lapsed arutavad. See on see, mis hiljem koolis vahel puudu jääb.
Meie lasteaiast käisid kaks õpetajat Londonis spetsiaalselt Persona Dolls metoodikat õppimas. Asjal on mõte, kui see on jätkusuutlik ja kui seda saab jagada.“

IMG_2045.JPG

Tehtu sai kirja ka iseenda jaoks

2013. aasta väärtuskasvatuse konkursist osavõtu üks mõte oli Suitsupääsupesa personali jaoks ka see, et saaks iseendagi jaoks täpselt kirja, mis väärtuskasvatuse alal tehtud, kuhu on jõutud. Miks auhinna just nemad said, ei oskagi nad täpselt öelda. „Ootame tagasisidet. Ise arvame, et kirjeldasime väärtuskasvatust läbi kõikide tegevusvaldkondade, see on tervik, seda ei saa teha ainult juhtimises või personalitöös või ainult õppe-kasvatustöös. Ühteviisi mõtlevad inimesed peavad olema,“ võttis jutuajamise kokku direktor Triin Andreas.

IMG_2046.JPG

Tekst ja fotod: Madli Leikop.

Samal teemal: