Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul kavatseb Eesti haridusvaldkonnas seada "Euroopa 2020" põhieesmärkide kõrvale lisaks ka riigisisesed prioriteedid, mille saavutamisele tuleb järgmise kümnendi jooksul erilist tähelepanu pöörata.

"Arvestades Eesti tööturu olukorda ning uue majanduskasvu nõudmisi ja võimalusi on võtmeks eri- või kutsealase ettevalmistuseta inimestele kutse- või kõrghariduse omandamiseks riigipoolse toetuse pakkumine. Selleks olemegi käivitanud riiklikud programmid "Tule" ja "Kutse", millest esimene on mõeldud neile, kes tahavad jätkata katkenud õpinguid kõrgkoolis, teine vastavalt kutseõppes jätkajaile," ütles Lukas.

Ilma eri- või kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu tuleb Eestis vähendada alla 30 protsendi tasemele. Inimesed, kellel puudub eri- või kutsealane ettevalmistus kõrg- või kutseharidussüsteemis, moodustavad praegu 35 protsenti 25-64-aastaste vanusegrupist. Ilma erialase hariduseta isikute osakaal on kõige suurem noorimas vanusegrupis ehk 25-34-aastaste seas, märkis ministeerium.

Lisaks hariduspoliitika alastele prioriteetidele on Euroopa valinud kolm numbrilist eesmäri. Nii peab täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr aastaks 2020 suurenema 17 protsendini. 2009. aastal oli vastav määr 10,6 protsenti, Eesti täiskasvanuhariduse arengukava aastateks 2009-2013 seab aga eesmärgiks 13,5 protsendini jõudmise juba aastaks 2013.

Samuti soovib EL, et madala haridustasemega ja õpinguid mittejätkavate noorte osakaal peab jääma alla 10 protsendi ning vähemalt 40 protsenti uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda taseme hariduse.

Haridusministrid peaksid kokku leppima ning tegema ühised ettepanekud 16.-17. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu jaoks, kui valitsusjuhid plaanivad heaks kiita strateegia "Euroopa 2020".

Allikas: BNS Lisatud 11. mail 2010