Tähtajatu koolitusloa vääriliseks hinnati Tallinna ülikooli psühholoogia doktoriõppe ning bio- ja keskkonnateaduste magistriõpe, Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduste doktoriõppe, EELK usuteaduse instituudi usuteaduse rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe ning kristliku kultuuriloo magistriõpe, Eesti muusika- ja teatriakadeemia õpetajakoolituse magistriõpe, teatab Sihtasutus Archimedes.
 
Kolmeks aastaks soovitas hindamisnõukogu anda õppe läbiviimise õigus  Euroakadeemiale keelte ja kultuuride rakenduskõrgharidusõppes, sotsiaalteaduste rakenduskõrgharidusõppes ning ärinduse ja halduse magistriõppes, samuti Eesti metodisti kiriku teoloogilisele seminarile usuteaduse rakenduskõrgharidusõppes ja Tallinna ülikoolile matemaatika magistriõppes.
 
Tähtajalist õppe läbiviimise õigust on võimalik saada kahel korral. Kolmanda hindamise tulemuseks saab olla kas tähtajatu õppe läbiviimise õigus või selle mitteandmine.
 
Võeti vastu ka otsus mitte anda  õppe läbiviimise õigust Euroakadeemiale sotsiaalteaduste magistriõppes.
 
Eesti Kunstiakadeemia taotles doktoriõppe avamise õigust arhitektuuri õppekaval, olles eelnevalt saanud positiivse tulemuse teadusvaldkonna korralisel evalveerimisel. Hindamisnõukogu leidis, et kavandatava õppe kvaliteet vastab osaliselt nõutavale tasemele. Arendamist vajab rahvusvaheline teaduskoostöö ning kaasajastamist taristu (sh laborid).

Toimunud on nähtav areng
„Enamasti jõuab avalikkuseni väga kiirelt teave selle kohta, kui mõni kõrgkool on sunnitud uksed sulgema või mõni tööandja väljendab rahulolematust lõpetajate teadmiste ja oskuste osas. Sedapuhku on põhjust rõõmustada, et päris mitmes kõrgkoolis on pärast 3 aasta tagust üleminekuhindamist toimunud nähtav areng. Mõned näited: EMTA ja EBSi koostöös sündis kultuurikorralduse ühisõppekava, EMTA ja TÜ koostöös muusikapedagoogika õppekava, TTÜ majanduse doktoriõppes suurenes oluliselt noorema põlvkonna juhendajate ja välisretsensentide osakaal, TLÜ fokusseerus bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupis selgelt molekulaarse biokeemia ja ökoloogia suunale, usuteadustes on ühinenud kaks kõrgkooli ning koostöö muutunud sisukamaks. Põhiline probleem, mis praegu kõrgkoole kummitab, on üliõpilaste nappus. See on ka peamine põhjus, miks nii mõnelgi juhul sündis seekord tähtajaline otsus,“ selgitas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen.
 
Aastatel 2009-2011 läbisid kõik Eesti kõrgkoolid nn üleminekuhindamise ja praegu võivad Eestis kõrgharidust pakkuda ainult selle läbinud kõrgkoolid. Üleminekuhindamisel tähtajalise koolitusloa saanud kõrgkoolide õppekavad läbivad praegu kordushindamisi. Üleminekuhindamisel ja praegu toimuvatel kordushindamistel annavad eksperdid hinnangu kõrgharidusõppe kvaliteedile sh õppekavale ja õppejõududele, õppe läbiviimiseks vajalikele ressurssidele ning õppe jätkusuutlikkusele. Nõukogu järgmisel istungil, 9.juunil võetakse vastu veel 15 kordushindamise otsust.
 
Samal teemal:

• Kõrgkooli kvaliteedi erinevad tõlgendused
• IT Kolledž läbis edukalt õppekavade kvaliteedi hindamise
• Uus kõrghariduse hindamiskord annab üliõpilasele suurema kindlustunde