Mäng on väikese inimese jaoks töö, mis aitab kaasa lapse arengule. Mänguasjadega „rääkimine“ aitab kaasa fantaseerimisele. Kui mänguasjad vastavad arengule, soovidele ja huvidele ning soole, siis lelud arendavad mängijat. Lapsel puudub selge piir elusate ja elutute olendite vahel - nukkudega vesteldes antakse neile justkui elu, kirjutab Tiina Kilkson Bruno Bettelheimi raamatu „Muinasjuttude võlujõud“ põhjal mängimisest.
Laps usub, et nukus elav vaim on elusa inimese sarnane, nukul on samad vajadused, mis inimeselgi.
(Laps võib vabalt panna nuku nurka, kui mängusoov läbi saab ja jälle mängu jätkata, kui soov tuleb, nukul puuduvad vajadused). Laps ei erista selgelt elusat elutust ja kõigil mänguasjadel on justkui hing - seepärast on oluline, et laps mängiks korralikult, sest lapse iseloom peegeldub lapse mängus selgelt, mängutuhinas on küllaltki hämar piir mängus ning päriselus lubatu vahel.
Tütarlapsed usuvad, et mänguasjad käituvad ja tunnevad nagu inimesed, võib-olla seetõttu ongi naisterahvad parema suhtlemisoskusega, et on sadu kordi mänginud lapsepõlves nukkudega suhtlemisolukordi läbi. Tütarlapsed usuvad, mänguasjad käituvad ja tunnevad nagu inimesed ja loomad, et neil on tahe.
Kõige suuremad ja olulisemad mängud mängitakse maha 8-12 aasta vanuses. Tüdrukud usuvad, et mänguasjad mõistavad neid samuti nagu emme ja issi.
Mängides antakse justkui elutule hing, mänguasi hakkab elama ning teeb just seda, mida laps paneb teda tegema - laps saab haarata kontrolli olukorra üle. Väike inimene saab mänguasjadega läbi mängida palju erinevaid ja raskeid olukordi, mis tavaelus liiga keerulised ja ohtlikud oleksid, et nendega ise toime tulla. Lastel võib mänguga mõningaid pingeidki vähendada. Näiteks etendavad lapsed muinasjuttu pärast seda, kui on terve jutu ära kuulanud. Aidake lapsel eneses selgusele jõuda läbi mängude, laske tal jutustada, mida antud mänguasi lapsele tähendab ja mida ta mängib või etendab.
Poisslaps võib samuti mängida beebinukuga nii kaua, kuni on teadlik, milliseid alateadlikke soove see täidab (soovi lapsi sünnitada). Nukule pannakse tavaliselt lemmiknimi. Paljud lapsed soovivad mängida oma soost nukuga, et siis temale oma soove ja unistusi projekteerida. Paljud suuremad tüdrukud on pühendunud hobustele, mängides mänguloomadega keerukaid mänge ja fantaseerides erinevaid emotsioone. Näiteks suure kaisulooma üle võimust võttes kontrollitakse justkui olukorda ja tüdruk tunneb, et suudab kontrollida meessugu või enda seksuaalseid animalistlikke tundeid.
Väikese inimese arenguks on vaja informatsiooni saamiseks mõlemat poolt - ratsionaalset ja emotsionaalset. Muinasjuttudel ja unenägudel on sarnaseid jooni, reaalseid ja emotsionaalseid, mis aitab kaasa võrsuva isiksuse tasakaalustatud arengule.
Laste unenäod on väga lihtsakoelised ja lapsed ei oska ka neid analüüsida, selleks on aga muinasjutud,mida saab koos vanematega analüüsida ja lahti mõtestada, mis on hea, mis halb - ja nii õppida oma elu paremini korraldama.
Tiina Kilkson Bruno Bettelheimi raamatu „Muinasjuttude võlujõud“ põhjal
Lisatud 14. mail 2010



