Haridusminister Jevgeni Ossinovski tutvustas tänasel kohtumisel Eesti Üliõpilaskondade Liiduga (EÜL) eelnõu, millega muudetakse vajaduspõhine õppetoetus üliõpilastele kättesaadavamaks ning õiglasemaks, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Praegu on vajaduspõhist õppetoetust võimalik saada ainult nendel tudengitel, kes täidavad õppekava normkoormusel ehk 100 protsendi ulatuses. See tähendab, et ühel semestril mõne punkti saamata jäämisel jääb üliõpilane õppetoetusest ilma. Eelnõu kohaselt saaksid edaspidi õppetoetust kõik täiskoormusel ehk õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses täitvad tudengid.

Minister Jevgeni Ossinovski sõnul on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk aidata majanduslikult vähekindlustatud perest pärit üliõpilase kõrgkooliõpinguid. „Kuna nende noorte õpingud on igal juhul raskendatud, peab vajaduspõhise õppetoetuse süsteem olema paindlik. Mõne aine ebaõnnestumisel õppetoetusest ilma jätmine seaks ju küsimuse alla õpingute jätkamise võimalikkuse majanduslikus raskustes olevatele üliõpilastele.“

Samuti on plaanis vajaduspõhist õppetoetust laiendada viisil, mis võimaldaks saada seda ka neil üliõpilastel, kes hetkel ei kvalifitseeruks toetuse saajaks. Eeskätt puudutab see üliõpilasi, kelle pere majanduslik olukord on ootamatult halvenenud või kus üks vanematest perekonda ei toeta.

Ministri sõnul on praeguse vajaduspõhise õppetoetuse taotlussüsteemi plussid operatiivsus ja http://eesti.ee-st taotlemise mugavus, ent registripõhised andmed ei lähe alati kokku üliõpilase reaalse olukorraga, mistõttu jääb osa noori õppetoetusest ebaõiglaselt ilma. Järgmisest aastast soovib ministeerium rakendada süsteemi, mille kohaselt hakkaks kõrgkool jagama eritoetust neile, kelle tegelik majanduslik olukord on halvenenud.

Samal teemal:

• Vajaduspõhist õppetoetust saab ligi 2300 tudengit