Lisainfo 18. mai loengu kohta.

Jaapani kiire moderniseerumine tõi endaga alates 19. saj teisest poolest kaasa ka kultuurilise importimise laine. Filosoofias väljendub see püüdlusena sobitada oma kultuuripärandit lääne mõttega ning sünteesida sellelt aluselt uus kontseptuaalne keel reaalsuse kirjeldamiseks. Kuid klassikalise mõtte, eriti Dogeni ja Shinrani filosoofiliste vaadete mõju läheb kaugemale ja sügavamale filosoofilistest argumentidest, ulatudes kaasaja Jaapani kultuurilise süsteemini. Konverentsil arutataksegi põhiliselt klassikaliste jaapani mõtlejate pärandi, selle tõlgenduste ja edasiarenduste üle nii uuemas filosoofias kui ka kultuurilises ja sotsiaalses praktikas.

Jaapani filosoofia alaste konverentside sarja koordineerib Nagoyas asuva Nanzani ülikooli juures tegutsev rahvusvaheline üksus, Nanzan Institute for Religion and Culture, mis on juhtiv jaapani filosoofia, budismi ja teiste traditsiooniliste jaapani maailmavaadete uurimiskeskus kogu maailmas. Tallinnas toimuv konverents jätkab Nagoyas, Hong Kongis, Barcelonas ja mujal peetud ürituste seeriat, mis toob siia kokku maailma jaapani filosoofia uurijate absoluutse paremiku USAst, Euroopast ja Jaapanist (Thomas Kasulis, John Maraldo, Gereon Kopf, Graham Parkes, Dennis Hirota jt), aga konverentsil võtavad sõna ka prof Rein Raud, Alari Allik ja Margus Ott Tallinna Ülikoolist. Konverentsi täpsustatud ajakava leiate teate allosast või Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Konverentsi eel, teisipäeval, 18. mail kell 14.00 toimub ka ühe võtme-esineja Thomas Kasulise avalik loeng zen-budismi eetikast. Ohio State University professor Thomas Kasulis esineb loenguga teemal „Zen-budism ja eetika“, käsitledes zen-eetikat muude Ida-Aasia eetiliste süsteemide, sh konfutsianismi, taoismi ja shinto kontekstis. Professor Kasulis on üks maailma olulisemaid jaapani filosoofia uurijaid, rohkete raamatute, s.h „Zen Action/Zen Person“ ja „Intimacy or Integrity“ autor.

Professor Kasulise avalik loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare õppehoones (Uus-Sadama 5, M-225), loengu töökeeleks on inglise keel.

Tallinna Ülikool
Lisatud 17. mail 2010