Samas on ka meil, Kalevite kangel rahval, kuulda kurtmist kirjaoskuse üle –  kas on raske seda saavutada või õpetada.  

Lugemise ja kirjutamise õpetamine on läbi aegade olnud koolihariduse keskne ülesanne. Aja jooksul on see õpetusala aga muutunud,  nagu on muutunud ka ümbritsev kirjalik keskkond ja inimeste vajadused.

Eesti Lugemisühing on algatanud arutelu, et selgitada välja koolieelse ja põhihariduse algastme lugema-kirjutama õpetamise küsimusi, millele asjatundjad rohkem tähelepanu peaksid pöörama ja mille osas rahvale suuremat selgust jagama.

Lugemisühingu asjatundjad on väljendanud üksmeelt selles, et
- kirjaoskuse kujunemine kulgeb individuaalset teed pidi, lapsed on erinevad ja õpivad lugema erinevatel aegadel; õppetöö peab võimaldama eri laadi tegevusi;
- lapsi peab ümbritsema rikas kirjalik keskkond, nii raamatud, lugemisega seotud mängud kui ka  laste endi loodud tekstid;
- lugemiseks-kirjutamiseks vajalike osaoskuste arendamine –  järjepidev sõnavaratöö, motoorika arendamine, nägemis- ja kuulmistaju edendamine jms - algab maast madalast ja kestab ka siis, kui tähti juba tuntakse;  
- huvi ümbritseva vastu, küsimine ja uurimine –  need on ka lugemishuvi alused;
- lugeva ja kirjutava täiskasvanu eeskuju ei asenda mitte miski;
- lugemis- ja kirjutamistegevuse tajutud mõttekus õppija (lapse) jaoks – mida rohkem ta teab ja väärtustab kohti, milles kirjaoskust vaja on (st funktsioone), seda enam tahab ta ka ise neis tähtsates tegevustes osaleda;
- lugemisraskusele viitavad märgid ilmnevad varakult ning õpetajatel ja lapsevanematel on võimalus neid teada, osata tähele panna ja lugemisõpetust vastavalt korraldada.

Soovitame lasteaedadel ja koolidel kirjaoskuse päeva tähistada sellega, et leida üles Eesti Lugemisühingu kodulehe foorum - http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=185
ja esitada oma küsimusi ning väljendada oma mõtteid. Niisamuti sobib linki jagada lapsevanematele.

Autor: Mare Müürsepp, Eesti Lugemisühingu juhatuse liige, projektijuht.