Tallinna ülikooli vastuvõtuspetsialist Maarja Liht märkis, et näeb igapäevaselt enda ees nii tõsiseltvõetavaid infopäringuid kui ka päringuid, kus esmalt tuntakse huvi elamisloa saamise võimaluste kohta ning alles seejärel asutakse endale huvipakkuvat eriala valima. "Tihti osutuvad sel juhul sobivaks kõik ülikooli poolt pakutud erialad," sõnas Liht.

Ülikool saadab aktsepteeritud kandidaadile ametliku vastuvõtukirja, mille alusel on võimalik tulevasel tudengil hakata taotlema tähtajalist elamisluba õppimiseks Eestis. Ülejäänud elamisloa saamiseks nõutud dokumendid tuleb taotlejal endal esitada Eesti suursaatkonda. Elamisloa menetlemise ja v f=ljastamisega tegeleb kodakondsus- ja migratsiooniosakond.

Kaitsepolitseinike huvi kohta tudengikandidaatide vastu lausus Liht, et koostöö eesmärk on tagada olukord, kus Tallinna ülikooli õppima asuvad välistudengid tuleksid siia õppimise eesmärgil ning keegi neist ei kujutaks ohtu Eesti riigile, kirjutab Postimees.

Andres Kahar kaitsepolitseiametist selgitas, et väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse õppima asuda sooviv isik peab taotlema välisministeeriumi kaudu viisa ning politsei- ja piirivalveametist elamisloa. Elamislubade ja viisade väljastamisest keeldumise osas kaitsepolitsei statistikat ei pea.

Kahar rääkis, et iga riik on huvitatud, et nende territooriumile ei satuks terrorismi või muu kuritegevusega seotud isikuid. "See ongi põhjus, miks julgeolekuasutused välistudengite vastu huvi tunnevad. Eesti ei ole erandiks. Schengeni viisaruumi kuulumine paneb meile vastutuse ka teiste riikide ees," ütles ta.

Kahar kinnitas, et koolidel pole pidevat kohustust kaitsepolitseid teavitada neile laekunud taotlustest. "Julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on kaitsepolitseil aga õigus oma ülesannete täitmiseks vajalikku infot küsida kõigist asutustest ja sellisel juhul on asutus kohustatud ka vastama," ütles Kahar Postimehele.

Tudengikandidaatide, kes Eestis õppida üldse ei soovigi, tegelikuks motiiviks on Kahari hinnangul kindlasti soov pääseda elama Euroopa Liitu. "Kahjuks on viimastel aastatel olnud mitmeid juhtumeid, kus vastne tudengikandidaat pärast Eestisse õppima asumise ettekäändel viisa saamist suundub siit otsejoones, sisuliselt lennujaamast väljumata, edasi mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki," lisas Kahar.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 31. mail 2010