Hädaolukordades käitumise taktikatega tegeletakse koolides juba aktiivselt, samas on kriisipsühholoogiline teave ning koolidele kindlalt kättesaadav kriisinõustamise võrgustik ministeeriumi hinnangul puudulik. Seetõttu on just kriisikäitumise ja kriisinõustamise temaatika see, mis on lähitulevikus ministeeriumi tegevuskavas "Turvaline kool" põhitähelepanu all.

Ministeeriumi teatel on see osa riigi tegevusest, mille abil hoitakse koole turvalisena nii lastele kui ka õpetajatele.

Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on lastele kõige tähtsam, et nad saaksid koolis olla rahulikult ja mõnusalt ega pea tundma ebamugavusi, kartes kiusamist või muid ohuolukordi. "Arengukeskkond peab olema turvaline. Selle turvatunde peavad lastele andma kodus vanemad, koolis aga selle juhtkond ja õpetajad," lisas minister.

Haridus- ja teadusministeerium on viimase aasta jooksul "Turvalise kooli" tegevuskava ellu viies suuremat tähelepanu pööranud võimalike ulatuslike ohu- ja kriisolukordade ennetamisele ja nendega toimetulekule koolis.

"Varsti riigikogus heaks kiidetavas põhikooli- ja gümnaasiumiseadus uuenduses oleme pidanud laste koolist väljalangevuse kõrval väga oluliseks ka nii õppijatele kui õpetajatele turvalise koolikeskkonna loomist. Sellele eesmärgile on uues seaduses pühendatud senisest palju rohkem ruumi," selgitas Lukas.

Tema sõnul on uues seaduses tõstetud ka õpetajate staatust, andes neile juba käesolevast sügisest võimalused korrarikkujate senisest operatiivsemaks vaoshoidmiseks.

Koolides tegutsetakse praegu aina aktiivsemalt, et rakendada hädaolukordades tegutsemise juhiseid, mis koostati haridus-ja teadusministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, Rocca al Mare kooli ning Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös.

Allikas: BNS Lisatud 1. juunil 2010