Kindlasti on erinevad projektid väga tänuväärsed, kuid põhikoolis tekib tihti probleem, kuidas ühildada neid koolitööga. „Tere, Kevad!” seostub hästi 6. klassi loodusõpetuse ainekavaga, milles käsitletakse elukooslusi ja seal elavaid liike, nt põldlõoke, kiivitaja, kuldnokk, metsvint jt ning eesti keele, kirjanduse ja kunstiõpetusega. Kooslusi kokkuvõtvates  kontrolltöödes toimus meil nn pildimäng „Kes on pildil?” Pildimängu fotod võtsin „Tere, Kevad!” lehelt, samad pildid olid üleval ka  klassis olevatel plakatitel (saadetakse kõigile osalejatele, sinna saab märkida vaatlusandmed ning - aja) ja ka Internetis. Kaks loodusõpetuse tundi vastasid lapsed arvutiklassis „Tere, Kevad!” põhjal koostatud küsimustele, mis olid jagatud Google Docs`is.

Koostasin küsimused nii, et nad  on seotud  6. klassi loodusõpetuse tundidega. Küsimustele vastamisel ei piisanud ainult kopeerimisest, vaid oli vaja ka põhjalikumalt lugeda ja aru saada, mida on küsitud ja mida tuleb vastata. Tihti oli probleem selles, et õpilane leidis lausest vastava sõna ning kopeeris seejärel terve lõigu, lugemata, millega on tegemist. Oli küsimusi, mis osutusid väga lihtsaks, ja küsimusi, millele vastamisega said hakkama vähesed.

Lihtsad küsimused olid nt. Mitu liiki rästaid elab Eestis? Nimeta Eestis elavad rästaliigid. Nendele küsimustele oli vastus kohe tekstis olemas ning selle leidmine raskusi ei valmistanud.
Keeruliseks osutusid järgmised küsimused: Miks määrame metsvintide puhul õiged kevadekuulutajad laulu järgi?, Mida tähendab mõiste, et pajud on kahekojalised? Nende kahe küsimuse puhul tuli enne tekst hoolikalt läbi lugeda ning seejärel vastus oma sõnadega kirjutada. Selliseid küsimusi ongi parem esitada, sest siis peab õpilane süvenema enne, kui ta vastab, ning lisaks kopeerimisoskusele saab ta teadmisi loomadest ja taimedest.
 Õppeaasta lõpus toimus meil õuesõppetund. Laste loodusteadlikkus oli märgatavalt kasvanud, nad tundsid   looduses juba tunni alguses  ära musträsta. Küsisin, kuidas nad  aru said, et tegu on musträsta mitte kuldnokaga. Vastuseks sain, et projektis „Tere, Kevad!” õppisime, et musträstas hüppab, aga kuldnokk jalutab. Õpilastel oli meeles, et linavästrik tuleb  jääminekuga ning rahvas kutsub teda seetõttu jäälõhkujaks. Isegi kahekojalise taime mõiste oli meelde jäänud ning neile, kes seda ei mäletanud või õiget vastust ei leidnudki, sai see üle räägitud.
  Tegemist oli väga toreda ja tänuväärse projektiga, mida annab edukalt integreerida õppetöös ka teiste ainetega. Noored veedavad suure osa oma vabast ajast arvutis. Kui nad nagunii seal on, suunakem nad tegema midagi kasulikku ja õpetlikku. On tore, kui  pärast õppetunde loodusesse sattudes mõnd taime- ja loomaliiki tuntakse.  Selleks aastaks on kevade otsimine lõppenud ning suvevaheaeg käes. Suur tänu projekti meeskonnale. Loodetavasti otsime kevadet ka järgmisel aastal.
Lisan „Tere; Kevad!” kohta koostatud küsimused, millele leiab vastused leheküljelt : http://tere.kevad.edu.ee.
Küsimused:
1.Mitu liiki rästaid elab Eestis. Nimeta Eestis elavad  rästaliigid.
2.Kuidas eristada omavahel rabakonna ja rohukonna?
3.Mille järgi on kiivitaja saanud oma nime?
4.Miks nimetatakse linavästrikku ka jäälõhkujaks?
5.Millal jätab kägu oma laulmise? Millega vanarahvas seda põhjendab?
6.Millised on lapsuliblika arenguetapid?
7.Kuidas teed vahet kuldnokal ja musträstal?
8.Miks määrame metsvintide puhul õiged kevadekuulutajad laulu järgi?
9.Kuidas suhtlevad omavahel valge- toonekured?
10.Iseloomusta koerliblika arenguetappe. Mida söövad, kus ja kuidas elavad?
11.Miks on sibul lumikellukese jaoks väga oluline taimeosa?
12.Mis on tegelikult pajutibud?
13.Mida tähendab, et pajud on kahekojalised?
14.Kuidas tolmlevad sarapuud? Miks just nii?
15.Millised on nurmenuku rahvapärased nimetused? Miks just sellised?
16.Milline osad näsiniinest on mürgised? Millised võivad olla mürgituse tagajärjed?
17.Kuidas tuleb töödelda kevadkogritsat, et ta oleks söödav. Mida ei tohi mingil juhul teha? Miks?
18.Millised on võilille kasulikud omadused?
19. Kirjelda, kuidas on üksteisele kasulikud mardikad ja kullerkupud.
20.Iseloomusta varsakabja abil tulikatele iseloomulikke tunnuseid.