Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a
määruse nr 13 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“
lisa 8
 
Valikaine „Usundiõpetus“
 
1.      Üldalused
 
1.1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid
 
Gümnaasiumi usundiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1)  oskab suhelda lugupidavalt erinevate maailmavaadete esindajatega ning arutleda suhteid maailmavaateliste küsimuste üle; tunneb enda ja teiste käitumises ära eelarvamusliku suhtumise ning oskab sellele vastu seista nii enda kui ka kaaslaste õiguste rikkumisel;
2)  toob näiteid usuvabaduse põhimõtete toimimise, piiride ja nende rikkumise kohta ühiskonnas ning religiooni ja poliitika seoste kohta;
3)  iseloomustab ajaloolisi tegureid religioonide levikul Eestis; tunneb Eestis levinud usulisi liikumisi, nimetab nende õpetuse seisukohti ja igapäevast avaldumist;
4)  arutleb erinevate maailmavaadete mõju üle inimese ja ühiskonna tasandil nii positiivsetes kui ka probleemsetes ilmingutes; tunneb religiooni uurimise lihtsamaid teaduslikke meetodeid;
5)  on teadlik oma peamistest väärtushoiakutest ning analüüsib väärtuste rolli enda ja teiste inimeste toimimises; sõnastab oma maailmavaate põhilisi jooni; analüüsib enda maailmavaatelisi tõekspidamisi käsitletud religioonide valguses.
 
1.2. Õppeaine kirjeldus
 
Usundiõpetus on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv õppeaine, kus:
1)  käsitletakse erinevaid religioone ja usulisi liikumisi;
2)  õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris ning inimese ja ühiskonna elus;
3)  arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle.
 
Usundiõpetus lähtub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usu- ja mõttevabaduse tunnistamise põhimõttest. Religioonialane haritus on usuvabaduse tagamise eeltingimusi ühiskonnas. Usundiõpetus pole käsitletav ühegi kiriku, koguduse ega usulise ühenduse kuulutustööna. Usundiõpetuses ei käsitleta ühtki maailmavaadet õpilastele normatiivsena. Gümnaasiumi usundiõpetus ülesanne ei ole juhatada õpilasi mingi kindla religiooni juurde. Eesmärk on valmistada õpilasi ette eluks pluralistlikus ühiskonnas ning maailmas, kus tuleb kokku puutuda erinevate religioonide ja maailmavaadete esindajatega. Seetõttu pannakse usundiõpetuses rõhku selliste oskuste ja hoiakute kujundamisele, millel põhineb üksteisemõistmine, lugupidamine ja avatus ning valmisolek dialoogiks ja koostööks.
 
Religioonide ja maailmavaadete tundmaõppimine peab lähtuma tasakaalustatud teaduslikust käsitlusest. Usundiõpetuse tundides õpitakse tundma religioonide mitmekesist pärandit ning tänapäeva nii positiivsetes kui ka probleemsetes ilmingutes. Religioon on olnud ja on kõigis ühiskondades inimeste elu ning kultuuri kujundajaid, inspiratsiooniallikas kirjandusele, kunstile ja muusikale. Religioonialane haritus aitab mõista maailma kultuuripärandit.
 
Erinevaid maailmamõistmise viise käsitledes toetatakse empaatilist suhtumist ning vastastikust lugupidamist. Usundiõpetust korraldades ja õpetades peab austama ning arvestama õpilaste koduseid tõekspidamisi. Usundiõpetuse oluline osa on toetada õpilaste kõlbelist arengut, arendades neis vastutustundlikku eetilist elamisoskust.
 
Erinevate religioonide ja maailmavaadete tundmaõppimine arendab kriitilist mõtlemist, loob võimalusi tegelda eksistentsiaalsete küsimustega ning toetab õpilase maailmavaate kujunemist. Usundiõpetus rikastab erinevate maailma mõistmise viiside tutvustamise kaudu õpilaste maailmapilti. Usundiõpetuse õppematerjali seostatakse õpilaste varasemate teadmiste ja kogemustega; tähtis on tutvuda kodukoha ja sealsete religiooniga seotud kultuuriväärtustega ning luua seoseid õpilaste küsimuste ja probleemidega. Soovitatav on kaasata õpilasi usundiõpetuse töökava koostamisse.
 
Gümnaasiumi usundiõpetuse ainekava koosneb kahest 35-tunnilisest kursusest, millele võib lisanduda süvendav kursus, mille koostamisel arvestatakse õppeaine üldeesmärke ja õpetamise põhimõtteid ning gümnaasiumis taotletavaid õpitulemusi ja õpitegevusi.
 
Õppeaine sisaldab kahte kursust: „Inimene ja religioon“ ning „Eesti usuline maastik“.
 
1.3. Õppetegevus
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1)  lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2)  taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
3)  võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4)  kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5)  rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
6)  laiendatakse õpikeskkonda: erinevate religioonide pühapaigad, muuseumid, näitused, arvutiklass;
7)   kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, vestlus, diskussioon, väitlused, probleemide püstitamine, küsimuste ja oma seisukohtade sõnastamine ning põhjendamine, probleemülesannete lahendamine, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine; loovmeetodid: draama, kunstiline eneseväljendus, muusikal; õppekäigud, kohtumised oluliste (soovitatavalt kohalike) isikutega, sümboolika tundmaõppimine, tutvumine ümbruskonnas tegutsevate konfessioonide õpetuslike põhijoonte, tegevusvaldkondade ja institutsioonidega, mis selle rüpes tegutsevad (nt kloostrid, laste- ja noortetöö vormid, hoolekanne, muinsustegevus jmt); religioossete tekstide analüüs, religiooni uurimisel kasutatavate teaduslike meetodite rakendamine. Referaatide koostamine ja ettekandmine aitab kujundada esmaseid uurimistöö kogemusi ja esinemisoskust. Kirjaliku eneseväljenduse oskust aitab arendada essee kirjutamine;
8)  on kesksel kohal kriitilise mõtlemise arendamine ning analüüsi- ja argumenteerimisoskus maailmavaatelistes küsimustes. Samal ajal tuleb õpilastel harjuda mõttega, et sageli ei ole arutluse tulemuseks mitte probleemi lahendus, vaid selle sügavam mõistmine. Tähtis on omandada põhimõisted, liigitada religioone, saada üldine ülevaade erinevate ajastute usulise eluolu iseloomulikest joontest ning tundma õppida Eesti usulist mitmekesisust.
 
1.4. Füüsiline õpikeskkond
 
1.  Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatööks ja ümarlauavestluseks mööblit ümber paigutada.
2.  Kool korraldab arvutit ning internetiühendust vajavate tööde tegemise klassis, kus on vähemalt üks arvuti kahe õpilase kohta.
3.  Kool võimaldab ainekava eesmärke toetavaid demonstratsioonivahendeid (sh DVDsid, CDsid; pilte, filme, videoid, temaatilist lisakirjandust populaarteadusliku ja ilukirjandusena).
4.  Kool võimaldab korraldada õppekäike väljaspool klassiruumi vähemalt kaks korda kursuse jooksul.
 
1.5. Hindamine
 
Usundiõpetuse õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Hoiakuid ega väärtusi ei hinnata. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Väärtusi ja hoiakuid võimaldavad analüüsida rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö. Sel juhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka arutluskäiku ja protsessi. Õpilane peab olema hindamises aktiivne osaline, tema selgitustel, põhjendustel ning eneseanalüüsil on oluline roll. Hindamine peab väärtustama lahenduste erinevusi ja õpilaste isikupära. Hindamine toetab ka õpilase arengut. Hindamismeetodeid valides arvestatakse õpilaste vanust, nende individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.
 
Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
 
 
2. I kursus „Inimene ja religioon“
 
2.1. Gümnaasiumi õpitulemused
 
Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.
Gümnaasiumi lõpetaja:
1)  oskab näha religiooni rolli inimese ja ühiskonna elus:
a)  mõistab, et religioon on mitmetahuline nähtus; analüüsib näiteid tuues erinevate maailmavaadete mõju inimese ja ühiskonna elule nii positiivsetes kui ka probleemsetes ilmingutes; oskab nimetada religiooni individuaalse ja sotsiaalse mõõtme olulisemaid aspekte;
b)  toob esile religioosse keele eripära, võrdleb religioosse ja teadusliku mõtlemise erinevusi ning sarnasusi; tunneb ära varjatud religioossust;
c)  analüüsib meedia mõju inimeste arusaamade kujundamisele religioonist;
d)  arutleb teaduse ja religiooni mõju üle eetiliste valikute tegemisel;
2)  analüüsib jõukohaseid religioosseid tekste;
3)  mõistab, et religioossusel on erinev tähendus, religioossus väljendub erineval viisil erinevate inimeste jaoks ja erinevatel eluetappidel ning on seotud ajalooliste teguritega;
4)  analüüsib religioossete konfliktide põhjusi; tunneb ära eelarvamusliku ja sildistava suhtumise; pakub võimalusi erinevate religioossete vaadetega inimeste dialoogiks ja koostööks;
5)  oskab näha religiooni, väärtuste ning moraalsete tõekspidamiste seoseid üksikisiku ja ühiskonna elus; suudab argumenteerides kaasa rääkida tänapäeva eetilistes küsimustes;
6)  arutleb religioossete ja maailmavaateliste probleemide üle;
7)  arutleb enda maailmavaate mõju üle käsitletud eksistentsiaalsetele küsimustele vastuseid otsides ning oma eetilisi otsuseid tehes;
8)  tunneb lihtsamaid religiooni teadusliku uurimise viise ja meetodeid ning oskab mõnda neist rakendada.
 
2.2. Õpitulemused ja õppesisu
 
1. Religiooni põhimõisted
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  nimetab religiooni dimensioone ja võrdleb usuteaduse distsipliinide arusaamu religioonist;
2)  nimetab suuremaid religioone maailmas ning võrdleb erinevate statistiliste numbrite saamise põhjusi;
3) tunneb religioonide klassifitseerimise viise ning analüüsib klassifitseerimisega kaasnevaid väärtushinnanguid.
 
Õppesisu
Religiooni mõiste. Religiooni uurimise võimalusi. Maailma usuline kaart.
 
2. Religioonifilosoofia
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  toob esile religioosse keele eripära, võrdleb religioosse ja teadusliku mõtlemise erinevusi ning sarnasusi;
2)  eristab maailmavaadet maailmapildist ning võrdleb religioosset ja mittereligioosset maailmapilti;
3)  arutleb teaduse ja religiooni mõju üle eetiliste valikute tegemisel;
4)  oskab näha religiooni, väärtuste ning moraalsete tõekspidamiste omavahelisi seoseid üksikisiku ja ühiskonna elus; suudab argumenteerides kaasa rääkida tänapäeva eetilistes küsimustes ning põhjendada mõnda oma eetilist seisukohta.
 
Õppesisu
Arvamuste paljus ja tõde. Religioosne keel.
Maailmapilt ja maailmavaade. Maailmapildi muutumine ajas. Religioosne ja mittereligioosne maailmapilt.
Eetika ja religiooni kokkupuutepunkte (nt inimene ja loodus. Tehnoloogia piirid. Eutanaasia. Abort. Homoseksuaalsus).
Teaduse ja religiooni suhted (nt loomine ja evolutsioon).
 
 
 
 
 
3. Võrdlev usundilugu
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  analüüsib jõukohaseid religioosseid tekste;
2)  võrdleb erinevaid arusaamu pühast (jumalast) ja inimesest ning toob esile nende omavahelise seotuse;
3)  tunneb erinevate religioonide olulisemaid vastuseid inimese elu eesmärgile ja kurjuse problemaatikale;
4)  tunneb võrdleva usundiloo lihtsamaid uurimismeetodeid ning oskab mõnda neist rakendada;
5)  arutleb enda maailmavaate mõju üle käsitletud eksistentsiaalsetele küsimustele vastuseid otsides.
 
Õppesisu
Püha mõiste. Erinevad jumalakäsitlused. Sakraalne aeg ja ruum.
Loomulik ja üleloomulik. Ettemääratus ja juhus.
Erinevad inimesekäsitlused. Inimese elu eesmärk. Kurjuse ja kannatuse probleem.
 
4. Religioonipsühholoogia
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  oskab näha religiooni rolli inimese elus ning tunneb varjatud religioossust;
2)  tunneb lihtsamaid religioonipsühholoogia uurimismeetodeid ning oskab mõnda neist rakendada;
3)  analüüsib näiteid tuues erinevate maailmavaadete mõju inimese elule nii positiivsetes kui ka probleemsetes ilmingutes; oskab nimetada religiooni individuaalse mõõtme tähtsamaid aspekte;
4)  mõistab, et religioossusel on erinev tähendus; religioossus väljendub erinevate inimeste jaoks ja erinevatel eluetappidel erineval viisil ning on seotud ajalooliste teguritega.
 
Õppesisu
Miks inimesed usuvad? Kuidas määratletakse usklikkust?
Usuline kogemus ja selle mitmekesisus. Erinevad spiritualiteedid.
Inimese religioosne areng.
 
5. Religioonisotsioloogia
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  tunneb lihtsamaid religioonisotsioloogia uurimismeetodeid ning oskab mõnda neist rakendada;
2)  oskab näha religiooni ja kultuuri seoseid ning religiooni rolli ühiskonnaelus;
3)  analüüsib näiteid tuues erinevate maailmavaadete mõju ühiskonnaelule nii positiivsetes kui ka probleemsetes ilmingutes; oskab nimetada religiooni sotsiaalse mõõtme olulisemaid aspekte;
4)  analüüsib meedia mõju inimeste arusaamade kujundamisele religioonist;
5)  analüüsib religioossete konfliktide põhjusi; tunneb ära eelarvamusliku ja sildistava suhtumise; pakub võimalusi erinevate religioossete vaadetega inimeste dialoogiks ja koostööks;
6)  arutleb religioossete ja maailmavaateliste probleemide üle.
 
Õppesisu
Usu- ja südametunnistusevabadus. Religioon ja poliitika.
Suhted eri religioonide vahel: koostöövõimalused, usulised konfliktid.
Religioon ja majandus. Religioon ja meedia.
Religioon ja kultuur.
Religioon tänapäeval. Sekulariseerumine. Fundamentalism. Religiooni privatiseerumine.
Pseudoreligioossed nähtused.
 
3. II kursus „Eesti usuline maastik“
 
3.1. Gümnaasiumi õpitulemused
 
Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.
Gümnaasiumi lõpetaja:
1)  iseloomustab Eesti usulisi olusid käsitletud ajastuil;
2)  teab Eesti usuelu reguleerivate peamiste õigusaktide põhisisu;
3)  tunneb religioonide klassifitseerimise viise ning analüüsib klassifitseerimisega kaasnevaid väärtushinnanguid;
4)  nimetab Eestis levinud suuremaid religioosseid liikumisi ning eristab suuremaid konfessioone ja usulisi rühmitusi:
a)  tunneb Eestis levinud religioonide ja kirikute sümboolikat;
b)  nimetab nende õpetuslikke põhiseisukohti ning võrdleb õpitud religioonide ja kristlike konfessioonide üldisi erinevusi ning sarnasusi;
c)  võrdleb erinevate religioonide avaldumisvorme igapäevaelus;
5)  oskab näha religiooni rolli ühiskonnaelus ja inimsuhetes:
a)  mõistab religiooni mõju ühiskonnale;
b)  oskab oma tegevuses arvestada inimeste usulisi tõekspidamisi;
c)  suhtub erinevatesse usulistesse tõekspidamistesse lugupidavalt ja sallivalt, kuid vajaduse korral ka kriitiliselt; reflekteerib oma hoiakute ja suhtumiste üle enda omast erinevasse (usulisse või sekulaarsesse) maailmavaatesse;
6)  sõnastab oma maailmavaate põhijooni ning võrdleb enda maailmavaatelisi tõekspidamisi käsitletud usundite ja konfessioonide omadega.
 
3.2. Õpitulemused ja õppesisu
 
1.      Sissejuhatus ainekursusesse
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  nimetab religiooni erinevaid dimensioone ja võrdleb erinevate distsipliinide koolkondade arusaamu religioonist;
2)  nimetab suuremaid konfessioone ning religioone Eestis ning võrdleb erinevate statistiliste numbrite saamise põhjusi;
3)  tunneb religioonide klassifitseerimise viise ning analüüsib klassifitseerimisega kaasnevaid väärtushinnanguid.
 
Õppesisu
Religiooni mõiste. Religiooni uurimise võimalusi. Eesti usuline kaart. Religioonide ja konfessioonide liigitamise probleeme.
 
2. Usuliste olude kujunemine Eestis
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul iseloomustab õpilane käsitletud ajastute Eesti usulisi olusid, nimetades põhijooni ja erinevusi.
 
Õppesisu
Muinasaeg, ristiusustamine, reformatsioon, pietism ja ratsionalism, venestamine, Eesti Vabariigi aeg, Nõukogude okupatsioon, tänapäev.
 
3. Usud, konfessioonid ja usulised liitumised
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  eristab Eestis levinud suuremaid konfessioone ja usulisi rühmitusi:
a)  tunneb Eestis levinud religioonide ja kirikute sümboolikat;
b)  nimetab nende õpetuslikke põhiseisukohti, võrdleb õpitud religioonide ja kristlike konfessioonide üldisi erinevusi ning sarnasusi;
c)  võrdleb erinevate religioonide avaldumisvorme igapäevaelus (sealhulgas noorte elus);
2)  tunneb mittereligioossete maailmavaadete aluseid;
3)  tunneb kodukoha olulisemaid pühapaiku;
4)  analüüsib lihtsamaid religioosseid tekste;
5)  oskab näha religiooni rolli ühiskonnaelus ja inimsuhetes:
a)  mõistab religiooni mõju ühiskonnale;
b)  oskab oma tegevuses arvestada inimeste usulisi tõekspidamisi;
c)  suhtub erinevatesse usulistesse tõekspidamistesse lugupidavalt ja sallivalt, kuid vajaduse korral ka kriitiliselt, reflekteerib oma hoiakute ja suhtumiste üle endast erinevasse (usulisse või sekulaarsesse) maailmavaatesse;
6)  sõnastab oma maailmavaate põhijooni ning võrdleb enda maailmavaatelisi tõekspidamisi käsitletud usundite ja konfessioonide omadega.
 
Õppesisu
Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis:
1)  roomakatoliku kirik, sh ukraina kreekakatoliku kogudus, õigeusu kirik, vanausulised; kloostrid;
2)  luterlus, vennastekogudused;
3)  baptism, metodism, adventism, nelipühilus.
 
Muud usulised ühendused ja liikumised Eestis:
1)  taara- ja maausulised;
2)  judaism;
3)  islam;
4)  budism;
5)  hinduism (krišnaiidid);
6)  Baha’i kogudused;
7)  Jehoova tunnistajad, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik, Uusapostlik Kirik;
8)  Armeenia kirik;
9)  Elu Sõna kogudused, karismaatilised kirikud;
10)  New Age;
11)  muud.
 
Mittereligioossed maailmavaated Eestis:
1)  ateism;
2)  agnostitsism;
3)  mitteusklikkus.
 
4. Ainekursuse kokkuvõte
 
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1)  teab Eesti usuelu reguleerivaid peamisi õigusakte;
2)  koostab uurimuse ühest olulisest Eesti usulisest mõtlejast või kultuuritegelasest.
 
Õppesisu
Eesti usuelu korraldus, religioossus tänapäeva Eestis, sekulariseerumine.
Olulisi usulisi mõtlejaid ja kultuuritegelasi Eestis (nt prohvet Maltsvet, Jakob Hurt, Johan Kõpp, paljasjalgne Tõnisson, piiskop Platon, Uku Masing, Arthur Võõbus, Toomas Paul, Ain Kalmus (Evald Mänd), Hugo Lepnurm, Jüri Arrak, Urmas Sisask, Arvo Pärt jne).
 
 
 
 
 
Tõnis Lukas
Haridus- ja teadusminister

Pdf-fail: https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=13275406