Metaio korraldab juba mitmeid aastaid järjest AR – Augmented Reality (liitreaalsuse) konverentsi sarja Jaapanis, Hiinas ja Saksamaal, et innustada tootjaid võtma omaks uusi tehnoloogiaid. Konverentsil jagatakse parimaid praktikaid, kuidas vastavat programmi või tehnoloogiat on kasutusele võtnud näiteks BMW, Epson, MacDonalds jt. Tegemist on konverentsiga, mis on suunatud otse tootjatele, projektijuhtidele, tellijatele.

Koolidele oleks mõistlik teada, et liitreaalsuse kasutusvaldkondadeks on eelkõige kolm suuremat ala:
•    reaalsuse muutmine (reskinning). See võimalus laseb anda olemasolevale ja toimuvale lisaväärtuse. Näitena toodi üritus, kus loo jutustamise taustaks hõljus inimese pea kohal vaal „Leviathan” (http://vimeo.com/83617293). Enamasti luuakse igavatele asjadele lisaväärtus või interaktsioon, mis teeb asja huvitavaks. Näiteks reklaamid http://www.jcdecaux-oneworld.com/2014/08/best-augmented-reality-outdoor-advertising/
•    reaalsuse kinnitamise (reinforce) näiteks toodi üritus, kus AR andis ürituse külalistele sügavama elamuse – näidati inimese elulugu ja tegemisi, kui need oli selles maailmas lõppenud.
•    meenutamine (remembering). Näiteks võiks luua laulukaare alla AR objektid, mille läbi saavad kõik külalised osa meie vahvast laulupeost – inimesed vaatavad oma nutikast seadmest, kui palju rahvast osales ja mida lauldi või milliseid kõnesid peeti.

Trendid lähitulevikuks annavad meile teada, et 2016. aastaks on maailmas üle 600 miljardi nutiobjekti (wearable), mis loovadki asjade interneti (internet of things). Netis on sinu külmkapp ja särk, kohtujuhtumis saavad tunnistajateks sinu kohvikruus, mis väidab, et sa olid x juhtumi ajal kodus ja sinu voodi, mis ütleb, et voodis sa küll ei maganud. Praegu näeme nutiobjektidena eelkõige erinevaid nutikellasid, kuid see turg hakkab kohe-kohe plahvatuslikult laienema.

Fotol artikli autor proovimas Google Glass prille.

Teise trendina tuuakse välja, et nutitelefon ja tahvelarvuti võivad saada pärast aastat 2020 minevikuks, sest need seadmed vahetavad välja targad prillid. Juba täna on turul üle kümne tootja, kes üksteise võidu arendavad prille nii kommertsotstarbel kui ka ettevõtluse jaoks –  Google, Epson, Vusix, Oculus on ainult mõned nimed neist. Seega suunake oma õpilased mõtlema ja looma oma projektides maailmasid, kus asjad oskavad meiega suhelda ja nendelt saadud andmed aitavad meil elu parendada.

Suurimateks väljakutseteks lähi-aastate arengus on toodete kaalu kergenemine ja füüsilise suuruse vähenemine ning kasutajamugavus. Tegeleda tuleb valgustuse ja akuprobleemidega, aga ka sellega, et maja sees liikudes ei ole meil GPS-tehnoloogiast enam väga palju kasu. Selle vahetab välja pilditöötlustarkvara ja riistvara, mis võtab kordades vähem energiat ja on täpsem. Kuhugi ei kao privaatsusprobleemid, sest selleks, et tehnika saaks meid parimini aidata, peame loobuma teatud õigustest. Jäävad varjatud reklaamid ja otsitulemuste suunamine teatud tootjale kasulikumalt, mis ei ole tavakasutajale meeldiv uudis. Samas edukas on see, et kes suudab kõige kiiremini kasutajat puudutavaid otsitulemusi esitada, kuid miks mitte ka „puhaste andmete lubamine” ja „piiratud reklaami näitamise õigus”. Kindlasti on vastavas valdkonnas ettevõtete liitumisi ja väljasuremist, seega tuleb täpselt läbi mõelda, millisele pakkujale oma panus panna ning siis vastavalt kas rõõmustada või kiiresti hobust vahetada.  

Konverentsil oli kuulda ja näha nii tipptegijaid suurtest ettevõtetest, produktsioonifirmasid kui ka uuringufirmasid, kes kõik andsid teada, et filmides nähtav tulevik on tegelikkuses juba käes, ning üha enam tuleb hakata rääkima „suurtest andmetest ja kiirest ühenduskanalist”. Kuulutati välja Web 4.0, milleks saab kõikide internet ehk „Internet of Every-thing”, kus olulisel kohal on netis olevate asjade ja inimeste omavaheline suhtlemine.

Jääme põnevusega ootama, milliseid muutuseid pakub maailm meile järgmisel kuuel aastal!  

Konverentsi külastust toetati Tiigriülikooli programmist (HITSA).

Artikli autor on Pelgulinna Gümnaasiumi arendusjuht Birgy Lorenz.

Fotod: Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli Digiturbe Labor, Pelgulinna Gümnaasium.

Samal teemal:

• Tänaseid õpilasi ümbritseb tulevikus asjade internet
• Kas internet on ohtlik?
• Euroopa aasta õpetaja koolitab uusi Skype'i loojaid