Rahvusvaheliselt läbi viidud ICILS (International Computer and Information  Literacy  Study) on esimene omalaadne uuring, millega mõõdetakse õpilaste digitaalseid oskusi üle maailma.

Kuigi 99% hinnatud koolidest oli internetiühendusega, erinesid tulemused haridussüsteemide lõikes märkimisväärselt.

Kui 83% õpilastest said tulemuseks taseme 1 või rohkem, mis näitab seda, et miinimumteadmised baastarkvarast on neil olemas, siis vaid 2% õpilastest said taseme 4, mis viitab juba kriitilise mõtlemise rakendamisele internetist informatsiooni otsimisel. Õpilased näivad IKT-d kasutavat rohkem kodus kui koolis. Sealjuures tunnevad vähem kui pooled õpetajad end arvutioskajana, kui läbi viiakse keerulisemaid ülesandeid.  Vaid 22% haridustöötajatest on võtnud IKT-alaseid edasijõudnute kursuseid. Positiivse poole pealt saab välja tuua selle, et 18-s haridussüsteemis 21-st on olemas riigi või kohaliku tasandi poliitikad, mis puudutavad IKT kasutamist hariduses.

ICILS uuringu viis läbi Association for the Evaluation of Educational Achievement (IEA). Tegemist on rahvusvahelise võrdleva uuringuga, mis hindab arvuti kirjaoskust 60 000 kaheksanda klassi õpilase hulgas rohkem kui 3300 koolis 21-st haridussüsteemist. Arvuti kirjaoskuse alla loetakse indiviidi oskust kasutada arvutit uurimiseks, loomiseks ja kommunikeerimiseks.

Arvuti ja infotehnoloogia kiire areng ja kasutuselevõtt viimase kümnendi jooksul on 21. sajandi tunnus. Teadmised IKT-st, selle kasutamisest ja ligipääsetavusest on hädavajalikud, et hakkama saada tänapäeva ühiskonnas. IKT oskuste omandamine ja valdamine on arvuti kirjaoskuse puhul kõige tähtsamaks. Kuigi levinud on arvamus, et õpilased valdavad IKT oskusi ning paljud peavad end digivaldkonnas asjatundjaks, näitavad uuringu tulemused teist pilti.

Peamised uuringu tulemused:

- IKT kasutamine koolides on endiselt piiratud.

- Õpetajad kipuvad  õpetamisel IKT-d kasutama vaid juhul, kui nad on kindlad oma oskustes. Samas on vähem kui 50% õpetajatest enda hinnangul piisava arvutioskusega, et lahendada raskemaid ülesandeid nagu näiteks tarkvara installeerimine.

- 46% õpetajatest omandasid IKT oskused seeläbi, et jälgisid, kuidas teised õpetajad IKT-d õpetamisel rakendasid.

- Kuigi õpilased on kasvanud digiajastul, ei tähenda see seda, et nad on automaatselt digimaailmas pädevad. Igas uuringus osalenud riigis ei jõudnud umbes 17% õpilastest arvuti kirjaosakusega tasemele 1. Vaid 2% õpilastest saavutasid taseme 4, Koreas oli selle tasemega õpilaste protsent viis.

- Tüdrukud saavutavad poistest paremaid tulemusi, mis puudutab arvuti kirjaoskust.

- 87% õpilastest väitis, et on kasutanud arvutit, samas kui vaid 54% kinnitab, et kasutab sama tihedalt arvutit ka koolis. 94% õpilastest olid kasutanud arvutit rohkem kui seitse aastat.

- Kolm peamist tarkvara, mida koolides kasutatakse, on tekstiredaktor, esitlustarkvara ja arvutipõhised informatsiooniallikad. Keerulisemaid programme, nagu näiteks digitaalseid õppemänge ning andmete logimise ja monitoorimise töövahendeid kasutati harvemini, kuigi 75% koolidest kinnitas, et on installeerinud õppemängud.

- ICLS tulemused näitavad, et uuringus osalenud üheksas Euroopa Liidu riigis, välja arvatud Tšehhi ja Taani, on 25%-l õpilastest madala tasemega arvuti kirjaoskus (tase 1 või üle selle). Kuigi algatusi ja poliitilisi reforme tehnoloogia kasutamiseks hariduses viiakse Euroopa Liidus läbi, peaks veelgi enam tähelepanu pöörama IKT kasutamisele.

Allikas: International Association of Educational Achievement (IEA).