Samuti lisatugi neile omavalitsustele, kus eesti- ja venekeelsed lapsed ühendgümnaasiumis õpivad. Omavalitsustele eraldatava hariduskulude toetuse kasutamine muudetakse paindlikumaks. 

Eelnõuga luuakse võimalus täiendavalt toetada õpetaja tööjõukulude osas neid kohalikke omavalitsusi, kus tegutseb üks gümnaasium ning kus õpilaste arv jääb vahemikku 50 kuni 200.
 
„Mida väiksem õpilaste arv, seda keerulisem on kohalikul omavalitsusel palgata häid õpetajaid ning pakkuda valikuterohket ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.
 
Ta lisas, et riigigümnaasiumide loomisega koondub gümnaasiumivõrk aina enam maakonnakeskustesse. „Oleme seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 töötaks igas maakonnas üks riigigümnaasium, ent selle ajani peame toetama maagümnaasiumide toimimist.“
 
Seadusemuudatusega nähakse ette ka täiendav toetus neile kohalikele omavalitsustele, kus eestikeelsete ja venekeelsete põhikoolide lõpetajad õpivad ühes gümnaasiumis ning omavalitsuses ei ole teist osaliselt vene keeles õpetavat gümnaasiumi. „Gümnaasiumiõpilaste arvu langus on mitmes omavalitsuses toonud päevakorrale eesti- ja venekeelse gümnaasiumi ühendamise küsimuse. Täiendav toetus lubab koolipidajatel pakkuda vene emakeelega õpilastele tuge lisakursuste kaudu, et toetada nende õpinguid, sealhulgas eesti keele õpet, ühtses gümnaasiumis,“ selgitas minister.
 
Kuigi tugiteenuste korraldus on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse kohustus, võimaldab seadusemuudatus hariduskulude toetuse osaks olevat investeeringutoetust kasutada tulevikus tugispetsialistide tööjõukuludeks või tugiteenuste ostmiseks maakondlikest Rajaleidja keskustest.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.