„Doktoritöö tulenes vajadusest uurida ning mõõta eksaminandide argumenteerimisoskust, sest senised uurimused näitavad, et gümnaasiumilõpetajad ei valda seda oskust piisaval tasemel,“ rääkis Kaldjärv.

Riigieksamikirjand on arutlev kirjand, milles eksaminandi ülesandeks on esitada väiteid, neid põhjendada ja teha loogilisi järeldusi, s.t näidata oma oskust argumenteerida. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, missuguseid argumentatsiooni struktuure eksaminandid kasutavad riigieksamikirjandit kui arutlevat kirjandit kirjutades.

Töö üldiseks eesmärgiks oli esiteks selgitada, missugused argumenteerimisoskuse puudused riigieksamikirjandites tekivad õppekirjanduses esitatud argumentatsioonistruktuuride kasutamisel. Teiseks ühendada pragmaatika, dialektika, loogika ja retoorika käsitlused konkreetseks metoodiliseks vahendiks ning pakkuda pragmadialektilise argumentatsiooniteooria ja probleemilahendusliku mudeli toel lahendusi põhjendamisoskuse parandamiseks gümnaasiumis.

Töös püstitatud eesmärkide täitmiseks analüüsis doktorant 1700 riigieksamikirjandit ja määras neis leiduvad argumentide kasutusviisid. „Uurimuse põhjal võib väita, et riigieksamikirjandis viib põhiväitest lähtuv põhjenduskäik kõige paremini kokkuvõtliku üldistuseni siis, kui üksikargumenti käsitatakse põhjendina ning paigutatakse see kirjandit läbiva argumentatsiooni tervikstruktuuri,“ lisas doktorant.

Ta lisas, et kui eksaminand tajub riigieksamikirjandit kirjutades, et argument ehk põhjend kuulub argumentatsiooni struktuuri, mille igal komponendil on põhjendamisprotsessis oma funktsioon, siis suudetaks põhiväite sisu paremini avada ja  edasi arendada teemaarenduse allteesides ning üldistada kirjandi kokkuvõtlikus osas.

Doktoritöö „Riigieksamikirjandite argumentatsiooni uuring“ juhendaja on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Haldur Õim. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.

Allikas: Tallinna Ülikool.