Ka tippe on meil pisut vähem kui võrdlusalustes riikides keskmiselt – 5-6% – , kuid mahajäämus teistest riikidest on tagasihoidlik.

Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütiku Vivika Halapuu sõnul leidis taas kinnitust see, et enim valmistab Eesti elanike hulgas muret probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas. Muuhulgas on sellega probleeme ca kolmandikul oskustemahukatel ametikohtadel hõivatud inimestest. Samuti on enam kui pooled halva tervise, töövõimekao või puudega inimestest selles osas mahajääjate hulgas.

Analüüsist selgus, et infotöötlusoskuste mahajääjate hulka kuulumine on kõige tugevamalt seotud inimese haridustasemega. Madala haridustasemega inimeste hulgas on mahajääjaid selgelt rohkem. Tippu kuulumise puhul mängib olulist rolli nii vanemate (eeskätt ema) kui inimese enda haridustase.

PISA uuringu tulemustega seoses on Eestis palju räägitud tippude ehk väga heade oskustega noorte puudusest, kuid vähem on räägitud tipuks olemisega seotud kasudest ning mahajääjaks olemisega seotud kahjudest. Valminud PIAACi aruande põhjal selgus mõneti üllatuslikult, et infotöötlusoskuste tippude või mahajääjate hulka kuulumine antud oskuste osas ei seostu inimeste edukusega tööturul.  „Kuigi valminud aruande põhjal ei saa väita, et Eestis aitaks väga hea infotöötlusoskuste tase indiviidil paremini toime tulla kui keskpärane infotöötlusoskuste tase, on oluline rõhutada, et kasud võivad tuleneda teguritest, mida analüüsis ei käsitletud,“ rõhutas analüütik Vivika Halapuu.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel valminud temaatilise aruande infotöötlusoskuste tippudest ja mahajääjatest koostasid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Rakendusuuringute keskus Centar. Aruanne koostati rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC baasil ja seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondist, programmist „PIAAC-Eesti“.

Aruanne infotöötlusoskuste tippudest ja mahajääjatest

Samal teemal:

• Tööelu algab juba kutsekoolis
• Täiskasvanud õppija nädala raames kuulutati välja aasta õppija