eTwinningu seminaril sai tutvuda teiste riikide koolisüsteemidega


Avaldaja:Laura Vetik31. Märts 2015

13.-15. märtsil toimus Rootsis, Djurönäset’is seminar rahvusvaheliste eTwinningu projektidega tegelevatele loodusainete õpetajatele. Loe osalejate meeleolukaid meenutusi seminarilt!

Seminarist said osa neli Eesti õpetajat: Heldi Aia (Mäetaguse Põhikool), Helle Kiviselg (Juuru E. Vilde Kool), Kairi Jaaksaar (Laagri Kool) ja Anneli Lukason (Tartu Karlova Kool). Kõigil õnnestus luua ka eTwinningu projekt koostöös teise riigi õpetajaga. Oma muljeid jagavad Anneli Lukason ja Kairi Jaaksaar.

P1300078.JPG

Tartu Karlova Kooli keemiaõpetaja Anneli Lukason:

„Djurönäset osutus meeldivaks ja maaliliseks looduse tundma õppimise kohaks, kus kolleegist bioloogi pilgu läbi võis ühe ruutmeeri pinnase peal märgata viit liiki sammalt, lisaks veel mitmeid samblikke. Kohale oli sõitnud ligi 60 õpetajat 12 riigist. Vaatamata reklaamile, et teemaks on loodus, kohtas osalejate hulgas lisaks bioloogia- ja geograafiaõpetajatele ka keele-, kunsti-, disaini- ja tehnoloogiaõpetajaid, niisiis oli seltskond päris kirju. Ühe aine õpetamisele orienteeritud õpetajaid näib eTwinningu kogukonnas olevat vähe, sest näiteks eTwinningu portaalist Prantsusmaa keemiaõpetajaid otsides sain vastuseks üheainsa nime.

Seminari esimesed  loengud olid akadeemilist laadi. Esiteks räägiti kliimamuutustest ja meie ootustest, Maria Ojala (Uppsala Ülikool, PhD) rääkis sellest, et peab õpilaste harimisel oluliseks ka nende emotsionaalsete hinnangute arvestamist, vajadusel ümberkujundamist, et liikuda säästva arengu suunas. Outi Ojala-Seppänen, kes on Rootsi esindaja Euroopa Komisjonis, andis ülevaate komisjoni tööst ning sidus oma ettekande eTwinningu projektidega.

Kuna osalejate hulgas oli nii algajaid twinnereid (umbes 50%) kui ka edasijõudnuid, siis tutvustasid mitmed esinemised  eTwinning portaali, parimate projektide näiteid, aga ka eTwinningu tööriistu ning uuendatud portaali. Väga huvitav ja lihtne online tööriist viktoriinide ja küsitluste korraldamiseks on Kahoot, mille videojuhend on Koolielus olemas, kuid millega allakirjutanu polnud varem kokku puutunud. Padleti puhul saime atraktiivse ülevaate, kuidas seda moodsate nutiseadmete või arvutite korral annab ühendada eTwinningu seminaristide loodud materjalidega, teha endast välkfoto ja lõpuks luua ülevaatlik, kollaaži meenutav ekraanipilt üritusest. Paraku „mõtles“ minu arvuti liiga kaua teistega koos pildile pääsemiseks ja sain Taani kontaktisikult Claus Bergilt märkuse: „Kes see projekti Water Chemistry persoon on, kes ennast ei ilmuta?“.

Meeleoluka osa seminarist moodustas rühmatöö, mis algas rahva rühmitamisega loomadeks ja lindudeks. Lõbusa elevuse ja sundimatu õhkkonna lõi juba seminari esimene hüüatus: „Kanad, minu järel!“. Seejärel üritasid erinevate riikide õpetajatest koosnevad 5-liikmelised rühmad poole tunni vältel „haududa“ välja ühisprojekti ning see postrina vormistada. Mõnel grupil tuli kuldmuna kohe, mõnel mitte. Kui grupis, kuhu mina keemikuna sattusin, olid kaks kunsti-ja disainiõpetajat, üks keeleõpetaja ja üks loodusteaduste õpetaja, siis kiskusid mõtted ikka eri suunda. Õnneks oli tegemist nn eelprojektiga ehk ühistöö harjutamisega. Peale 11 postri ülesriputamist olid kõik õnnelikud, sest mõni projektiideest sobis neile.  Nendele erakutele, kellele ei sobinud ükski idee või kes annavad ühtainsat ainet, anti vaba mikrofoni võimalus. Korraldajate poolt oli see väga hea mõte, sest peale minu nutulaulu, et keegi ei tahagi keemiaprojekte teha, leidus siiski kaks kaasmõtlejat Belgiast!

Ürituse üks tegevustest toimus õuesõppe vormis, pakkudes vaheldust intensiivsele tubasele tööle. Kuigi lootsime ringi rännata kaunil graniitastangulisel pinnasel ja rohkem saada osa põhjamaise looduse ilust, ootas meid tegelikult ees tegevus,  mis meenutas ellujäämiskursust looduses. Näiteks tuli teha toigastest ja nöörist alus supipotile või siis luubiga uurida looduse märke.“  

P3140450.JPG

Õuesõpe tekitas osalejates elevust, meenutades kohati ka ellujäämiskursust, meenutab seminaril osalenud Anneli Lukason. Fotod: Cécile Gouzee.

Kairi Jaaksaar Laagri Koolist:

„13 ja reede?! Rootsi kohal olnud udu tõttu jõudis lennuk Tallinnasse hiljem ja seetõttu startis meie lend Stockholmi pea tund aega hiljem. Kui kohale jõudsime, oli udu hajunud ja meid võttis vastu päikseline Rootsi.

Meie pesapaik kaheks seminaripäevaks asus ligi 45-minutilise bussisõidu kaugusel Central-terminalist, Stockholmi arhipelaagis. See tähendab, et teel ületasime mitmeid sildu, möödusime talvekorterisse pakitud paatidest ja jahtidest ning muinasjutulistest Pipi majakestest.

Kontaktseminari sissejuhatus sujus hästi, kõik eestlased istusid pundis esireas ja kuulasid ettekandeid. Õhtusöök sundis mugavustsoonist välja tulema, sest rootslased korraldasid lauda istumise kavalalt - taldrikutel ootasid riigilipud ja kaasmaalased paigutati üksteisest võimalikult kaugele. Niisiis tuli valehäbist üle saada ning hakata purssima mitte-just-kõige-täiuslikumat inglise keelt. Eestlane teatavasti ei kipu oma suud lahti tegema, kui on kahtlust, et keeleoskus jääb filoloogi tasemest kõvasti maha. Minuga samas hädas vaevlesid norrakas, Belgia flaamikeelsest osast pärit õpetajanna ja prantslanna. Iiri ja Suurbritannia õpetajad olid ilmselgelt eelisseisus ja laskusid pärast lühikest tutvust elavasse arutellu.

Kogu seminar oli korraldatud nii, et kõik kohalolijad saaksid võimalikult palju omavahel tuttavaks. Üks põnevaim seminari osa oligi tutvumine erinevate maade õpetajate ja koolisüsteemiga.

Suurbritannia õpetaja näiteks kadestas meie pikka suvepuhkust. Norra õpilastel on kooli lõpus (meie mõistes siis 9. klassi lõpus) lugemiseksam, kus kontrollitakse funktsionaalset lugemisoskust (nt kas õpilane saab tänavaviitadest, tarbetekstidest jm aru). Prantsuse õpetaja oli hämmingus, kui ütlesin, et vestlused vanematega kestavad vähemalt pool tundi ning pole harvad korrad, kui need venivad pooleteise tunni pikkuseks. Prantsuse õpetaja väitis selle peale, et tema üle 15 minuti välja ei kannataks. Belgia inglise keele õpetaja ei saanud uut projekti alustada, sest igal aastal on tal uued õpilased ja kes täpselt, selgub alles augustis. Rootsi õpetaja sõnul pole neil aga kombeks käia õpilastega pikkadel ekskursioonidel või õppekäikudel." 

Loe ka Helle Kiviselja ülevaadet: http://helleveebileht.blogspot.com/2015/03/etwiiningu-seminar-rootsis.html

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet