Hasseltist tõid õpetajad kaasa uusi õpetamismeetodeid


Avaldaja:Madli Leikop25. Juuni 2015

Neli Eesti põhikooli õpetajat käisid juuni alguses eTwinningu koolitusseminaril Belgias Hasseltis, kust toodi kaasa uusi teadmisi ja ideid ainetundides kasutamiseks. Õpetajatele tutvustati tänapäeva õppeprotsessis töötavaid meetodeid.

Loo autorid: Piret Kelgo (Loo keskkool), Meili Läänemets (Tartu Mart Reiniku kool), Evi Tarro (Võru Kesklinna kool), Natalja Varkki (Narva Paju kool).

5. – 7. juunini toimus Belgias Hasseltis eTwinningu koolitusseminar põhikooli õpetajatele, mille muljeid ja kogemusi tahame selles artiklis ka teistega jagada.

Seminari avakõnes rääkis Pedro De Bruyckere College Gent Arteveldehogeschooli ülikoolist, missugune peaks olema tänapäeva kooli olemus, toetades sellega ka koolituse teemat „Talendil põhinev õpe“. Ta rääkis meile, millised meetodid töötavad ja millised enam tänapäeva õppeprotsessis ei tööta.

EestlasedEviTarro.JPG

Kahel päeval toimusid töötoad, mis vaheldusid elava suhtlemise ja mõttevahetustega. Järgnevalt väike kokkuvõte igast töötoast.

MakeyMakey (läbiviija Philippe Balcaen)

MakeyMakey näol on tegemist interaktiivse instruktormänguga, mida saab internetist tellida ja mille abil on võimalik ehitada elektrilahendusi. Kasutades näiteks banaani või õuna ning ühendades need arvutiga saab mängida erinevaid muusikariistu. Kombineerides seda kõike scratch töövahendiga saavad õpilased luua ja programmeerida muusikat (vaata veel: http://makeymakey.com/howto.php.

MakeyMakey näidiskomplektidega saab tutvuda ka HITSA nutiklassis.

Süsteemne mõtlemine (System Thinking) - (läbiviija Catherine Rode)

Süsteemne mõtlemine on omane väikestele lastele. Tavapärane kool jagab hariduse eri aineteks ning õppetükkideks ja seeläbi on õpilastel keerulisem tervikpilti luua ja asju tervikuna näha.

Mängudeworkshop_LindaCys.jpg

Töötoas tutvustati süsteemse mõtlemise põhimõtet ja võtteid, kuidas seda õpetamisel kasutada, nagu näiteks graafikute, seosekaartide, põhjus-tagajärg-puude loomisel jne. Töötoas tegutseti konkreetsete tekstidega, mida rühmatöös või paaristöös graafikuks kujundasime. Näiteid võib leida internetist otsingusõnaga “system thinking images”.

Mõneti sarnanes töö mind-mappide koostamisega ja positiivne selle võtte juures oli, et iga ülesande puhul tekkis töötoas elav diskussioon ning arutelu, mis on ka õppetunnis väga tähtis.

Mõtlemist arendavad mängud põhikoolile (Science Games for Primary Education) – (läbiviija Ive Hapers)

Selles töötoas tutvustati meile mõtlemist arendavaid mänge, mida saab arvutiga mängida. „Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ja ma saan aru“ - selline oli Ive Hapersi põhjendus mängude kasutamiseks ka õppetöös. Ta rõhutas, et teadus soodustab loovat mõtlemist ja käitumist.

Saime mitmeid kasulikke nõuandeid mõtlemist arendavate mängude läbiviimiseks klassis ning mängisime ise praktiliselt läbi kaheksa mängu. Töötoas osalejad pandi võistluslikku olukorda, mänguaega anti 4 minutit. Peab tõdema, et oli päris põnev!

Rohkem infot siit: http://sciencegames.jimdo.com/

Fotograafia kui õppimismeetod (Photography as Learning Method) – (läbiviija Evy Raes)

Kuidas saavad lapsed koolis fotograafia abil õppida? Seda ei pea tegema eraldi õppeainena, vaid integreeritult teiste õppeainetega, näiteks matemaatikas, keeletundides, ajaloos või kunstiõpetuses.

Ylikooli_LindaCys.jpg

Töötoas antigi osalejatele praktilised ülesanded, mis õpetasid fotograafia kasutamist koolitundides. Ühe rühma teema oli “Mood”, kus oli ühendatud kunstiõpetus ja fotograafia, teise rühma teema “Sõda” ühendas ajalugu ja fotograafiat, teema “Struktuur” integreeris keeleõpetuse ja fotograafia ning neljandal rühmal oli ühisosa matemaatika ja fotograafiaga.

Joonista ise oma videomäng (Draw your own Videogames) - (läbiviija Kris Petit-Jean)

http://www.projectpixelpress.com/floors/

Pixel Press võimaldab joonistuse skaneerida ja seejärel seda mänguna mängida. Piisab vähestest pliiatsijoontest spetsiaalsel (ja allalaetaval) millimeeterpaberil. Joonista, pildista, disaini (kujunda), testi, mängi ja jaga! Nii lihtne see tõepoolest ongi!

Töötoas (90 minuti jooksul) jõudsid kõik rühmad oma mängu luua, disainida (eelkujundatud taustade galeriist) ning lõpus demonstreerida. Muidugi on tore, et mänguloojatena oleme nobedad ja loovad, kuid mängijatena oleme tunduvalt saamatumad. Ühelgi rühmal ei õnnestunud omaloodud mängu lõpuni mängida. Siin nappis mängija-osavust kõigil.

Seminaril ei kasutatud paberile joonistamist, joonistasime otse iPadis. Pixel Pressis saab luua joonistuse ka otse nutiseadmes. Seminari juhendaja Kris Petit-Jean soovitab just seda varianti rohkem.

Pixel Pressi veebilehel on tunnikavad nii ühe kui viie päeva tegevuste jaoks. Siit saab alla laadida spetsiaalse millimeeterpaberi, millele joonistada. Siin on näiteid laste loodud mänge. Pixel Press töötab iPadil ja iPhonel, Androidile veel arendatakse.

(http://www.projectpixelpress.com/device-compatibility uuendatud 24.10.2014).

Tegemist on hästi laheda võimalusega kuni kolmetasemeliste mängude loomiseks, kus tegelased jooksevad, hüppavad, kukuvad, koguvad punkte jne. Pixel Press Floors videojuhendid.

Katsetage! Lastele see meeldib.

Muusika eTwinningu projektides (Music in eTwinning: working collaborative and transversally) – (läbiviija Rute Baptista)

Muusika arendab meeskonnatöö oskusi ja mõjutab positiivselt distsipliini klassis. eTwinningu projektides kasutatakse muusikat mitmel viisil. Rute Baptista tutvustas eduka näitena muusika kaasamisega eTwinningu projektidest “Silent Night Project” projekti, milles osales ka Narva Paju kool Natalja Varkki juhtimisel. Rute Baptista näitas, kuidas universaalne muusika keel saab olla abiks töös erinevate ainete õpetajatele. Rute esitlus ja soovitatud veebivahendid leiab siit.

Tagasiside – (läbiviija Stijn Loenders)

Töötuba algas videoga “Learning by doing and not teaching”.

Edasi tutvustati huvitavaid võimalusi: Stick Pick (juhuvalik, kes on järgmine?), Androidile on Google plays

Väga lihtne küsitluste loomise keskkond Flisti, kuhu ei pea kontot looma http://flisti.com/

Lisaks nutiseadmeteta võimalusi: What is a Lapbook

Stijn Loenders kasutab oma klassis erinevat värvi korve, kuhu õpilased panevad oma tööd: ühte korvi täiesti valmis tööd, teise poolikud, mida õpilane oskab ise lõpuni teha ning kolmandasse poolikud tööd, mida õpilane ei oska lõpuni teha.

Uutest vahenditest tutvustati veel lihtsat 3D-animatsiooni loomise võimalust Muvizu https://www.muvizu.com/ , miniajalehe keskkonda Pico Zine
http://www.picozine.com/ , veebiesitlust Sway https://sway.com/

Kogu seminar oli väga huvitav ja kasulik ning andis järgmisteks projektideks palju ideid ja teadmisi. Sõlmisime palju kontakte ning leidsime nii uusi sõpru kui ka konkreetselt uusi projektipartnereid. Lahkusime Hasseltist tõdemusega, et sellised kohtumised on igale õpetajale hindamatuks väärtuseks, andes palju uusi mõtteid, ideid ja energiat.
Oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et saime koolitusest osa võtta ning täname kõiki, kes meile selle võimalikuks tegid.

Seminaril osalejate muljeid saab vaadata siin.

Lektorite muljeid ja nende poolt läbiviidud töötubade lühiülevaateid saab vaadata siin.

Belgia õpilased-etwinnijad tegid seminaril osalejatega intervjuud. Lõpetuseks video hariduse arengust (Education Evolution).

 

Autorite fotod.