
Juba 1. klassi õpilasena õpetajaametist unistama hakanud Ristiku Põhikooli algõpetuse ja parandusõppe õpetaja, õpilaste tantsu- ja arvutiringi juhendaja Eve Reisalu on tänaseks teinud õpetajatööd 16 aastat. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga sina-peal oleva õpetaja eesmärgiks on õpilastele selgeks teha, et lisaks seltsielu elavdamisele pakuvad arvuti ja internet võimalusi paremini õppida, tööd teha.
Mis motiveerib Teid IKT õppetöös kasutama?
Tore on näha õpilaste indu, kui õppetöös kasutada IKT-vahendeid. Kuna väga paljud õpilased kasutavad arvutit mänguautomaadina või erinevates portaalides suhtlemiseks, siis pean oma töö üheks eesmärgiks näidata neile, et arvuti on töövahend ja selle toel saab õppimist huvitavamaks muuta. Õpilased ei peaks arvutis ainult seltsielu elama (see peidab endas ka mitmeid ohte), vaid aru saama, et arvuti võib muuta õppimise huvitavaks. Kui õpetaja on ise innustunud, siis nakatab ta õpilasigi.
Ma soovin ise ka ajaga kaasas käia ja võtta kasutusele uusi ja huvitavaid võtteid IKT vallas.
Kuulun Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogusse, mis alustas meie koolis tööd 2007. aasta septembris. Nõukogu eesmärk on aidata kaasa kooli õpetajate IKT-pädevuste parandamisele ja IKT-vahendite täiustamisele. Kolleegide soovil olen teinud oma kooli inimestele interaktiivse tahvli koolitusi.
Mitmeid põnevaid ideid olen saanud erinevatelt koolitustelt, seminaridelt ja konverentsidelt. Nagu kõigi uute ideede puhul, tuleb kogutud põnevad mõtted ja keskkonnad kõigepealt enesele selgeks teha ja alles seejärel võib neid õpilasteni viia (nt LeMill, Wiki). Enese teadmiste täiendamine on põnev.
Tegelen väikeste, s.t algklassi õpilastega, kellest paljudel ei ole arvutiga enne kooli mingit sihipärast kokkupuudet olnud (või on tutvutud vaid arvutimängudega). Nende laste arvutiga töötama õppimine tekitab palju positiivseid emotsioone – õpilased soovivad ise arvutiga midagi luua ja kui see neil õnnestub, siis on nad ääretult õnnelikud. Kui nad suudavad kirjutada arvuti abil oma nime, kui neil õnnestub vahelduseks guaššidele ja värvipliiatsitele joonistada kunstiõpetuse tunnis arvuti abil pilt, siis nende säravad silmad ja rõõm teeb ka õpetaja õnnelikuks.
Milliseid e-õppematerjale ja vahendeid kasutate ja teistelegi soovitate?
Minu vaieldamatuks lemmikuks on saanud interaktiivne tahvel. Kui selle soetamine on võimalik, siis julgustaksin küll kõiki õpetajaid seda kasutama. Algul võib tunduda, et tahvli-tunni jaoks materjali koostamine on aeganõudev, kuid ajaga tekib vilumus ning tundide ettevalmistus ei võta enam sugugi palju aega. Õppetunnid on õpilastele huvitavamad. Minu õpilased on öelnud, et tunnid lähevad nii kiiresti – järelikult on neil tunnis põnev. Kui neil on tunnis põnev, siis tulevad nad sinna järgmisel korral suure huviga ja töötavad innuga kaasa. Lisaks sellele on õpetajal kergem õppematerjali selgitada, sest interaktiivne tahvel pakub väga häid võimalusi näitlikustamiseks ning õppematerjali õpilastele arvusaadavamaks muutmiseks.
Olen lisaks puutetahvli materjalidele koostanud mänge teach-ict.com'i abil, küsimustikke eFormularis, PowerPoint'i esitlusi, ülesandeid HotPotatoes'is. Kõiki neid soovitaksin teistelgi kasutada.
Milline on teie põnevaim innovatiivsel õpetamisel kasutatav leid viimasel ajal?
Põnev leid on osalemine programmi eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas projektides, mida saab siduda õppetööga. Kuna peamiseks suhtlemiskeeleks on inglise keel, mida minu väikesed õpilased veel ei oska, siis langeb õpetajale päris suur koorem. Kuid nendes projektides osalemine aitab arendada koostööd kodu ja kooli vahel, kaasab tegevustesse lapsevanemaid. Sõpruskoolide programmiga liitusime alles 2009. aasta kevadel, kuid praeguseks osaleme juba kahes huvitavas projektis. Oleme seal veel n-ö noorukesed, aga usume, et ajaga tulevad kogemused ja suudame ka ise mõne huvitava õppetööga seotud projekti algatada.
Kuidas suhtute õpetajate/lapsevanemate küsivasse hoiakusse klasside ajaveebide asjus?
Olen lugenud internetist kommentaare klasside ajaveebide kohta – valdavalt negatiivsed arvamused teevad kurvaks. Nüüdseks on ka minu klassil ajaveeb. Selleni kulus kaua aega, kuni ajaveebinduse omaks võtsin. Ma ei kahelnud nende õpetajate tegemistes, kes seda oma klassidega tegid, kuid varem tundsin, et see jääb minust endast kuidagi kaugeks. Aja möödudes hakkasin sellest teemast huvituma. 2008. aasta sügisel osalesin ajaveebide koostamise koolitusel ning proovisin ühe ajaveebi ise luua – koostasin oma klassi elektroonilise almanahhi, kus kajastatakse meie tegemisi, ettevõtmisi, loomingulisi töid ning edastatakse teateid. Eelnevalt sai kõikidelt lapsevanematelt küsitud kirjalik nõusolek, kas nad soovivad seda, et nende laste töid ning ürituste fotosid üles riputatakse. Kõik vanemad olid nõus ja tagasiside on olnud ääretult positiivne. Nii lapsed kui ka lapsevanemad loevad huviga ajaveebi tehtud sissekandeid. Tagasiside lapsevanemalt: „Väga asjalik blogi ja tõeliselt vahvalt üles ehitatud. Siit saab hea ülevaate laste tegemistest ja käimistest. Tänud õpetaja Evele, kes on sellise toreda ettevõtmise eestvedaja“.
Olen käinud õpilastega arvutiklassis oma klassi ajaveebi vaatamas ning õpetanud neile internetis kommenteerimist. Oluline on õpilastele teadvustada, et kommenteerida tohib positiivses toonis. Kedagi ei tohi solvata ega narrida ning kui julged kirjutada, siis ikka ainult oma nime all.
Kas jagate oma loodud materjale meelsasti?
Jah, jagan meelsasti. Mul on õppematerjalide jagamiseks koduleht, mida tasapisi täiendan. Kasutan ka ise teiste õpetajate loodut, mida leiab nende kodulehekülgedelt, Koolielu portaalist või klassiõpetajate virtuaalse praktikakogukonna leheküljelt (olen registreerunud selle kogukonna kasutajaks). Õpetajad teevad tänuväärset tööd ning on väga tervitatav, et nad soovivad oma materjale jagada.
Aga ma olen õpetajate koostatud materjalidele hinnete panemise vastu. Iga õpetaja loob töölehti ja materjale oma õpilastest lähtuvalt. Mis sobib ühele klassile ja koolile, ei pruugi sobida teisele. Kui tulevad negatiivsed hinded või hinnangud kolleegidelt sinu tehtud suurele tööle ja vaevale, siis teeb see veidi nukraks. Kui hinnetele-hinnangutele lisanduksid asjalikud nõuanded ja soovitused, siis oleks see igati tervitatav. Tegelikult riputavad õpetajad üles just need materjalid, mida oma töös praktiseerinud ning õpilastele just selles konkreetses koolis väga hästi sobinud. Ka mina ei saa kasutada paljusid materjale üks-ühele, kuid saan kolleegidelt palju häid ideid ja mõtteid, kuidas ise teha. Olen selle vastu, et kellegi teise tehtud originaalmaterjale esitatakse enda nimel – viidata tuleb algsele autorile.
Julgustan nii meie kui ka teiste koolide algklasside õpetajaid õpilastega arvutiklassis tunde läbi viima – ärge kartke vastavate teadmiste puudumist või teadmiste nappust, küsige kogenumatelt abi selle kohta, kuidas tundi arvutiklassis organiseerida.
Samuti oleksin õnnelik, kui minu õpilased teadvustaksid enesele sügavalt interneti turvalisuse teema ning kasutaksid arvutit eelkõige õppimise juures.
Eve Reisaluga vestles Koolielu toimetus



