Raportis märgitakse, et aastal 2006. aastal oli Eesti oma hariduskulude osakaalu alusel sisemajanduse koguproduktist (SKP) Majandusliku Arengu ja Koostöö Organisatsiooni (OECD) andmel 33 võrreldud riigi hulgas oma tollase ligi 5-protsendilise tasemega alles 26. kohal. Aastaks 2009. aastaks oli see näitaja hüppeliselt tõusnud ja jõudnud 6,25 protsendini, märgitakse Eesti koostöö kogu ja säästva arengu komisjoni poolt neljapäeval esitletud raportis.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnustas raporti tegijaid ja rõhutas, et "nad võitsid sel korral üldiselt sotsiaalteadlasi rõhuva needuse, mis seisneb vananenud informatsiooni kasutamises. "Raportis välja toodud murrang rahastamises on saavutatud just tänu sellele, et valitsuse jaoks on hariduse ja teaduse eelarved olnud eelarvete koostamisel kolme viimase aasta jooksul selgeks prioriteediks, ütles Lukas.

Kui 2006. aastal moodustasid valitsemissektori hariduskulud SKP-st 4,75 protsenti, 2007. aastal 4,83 protsenti, 2008. aastal 5,24 protsenti ning 2009. aasta esialgsetel andmetel kasvasid hariduskulud hüppeliselt 6,25 protsendini SKP-st. 2010.a. eelarve alusel tehtud kulude prognoos näitab selleks protsendiks aga juba 6,62 protsenti, märkis minister.

"Samasugused reljeefsed murrangud on toimunud ka täiskasvanud õppijate osakaalu arvestuses, mis on viinud meid 7 protsendi pealt Euroopa riikide viimaste hulgast nüüdseks juba stabiilselt 12 protsendi lähistele eelmise aasta lõpul ja käesoleva algul," ütles Lukas.

Vähenenud on ka koolist varase väljalangevuse näitajad. Põhikoolist väljalangevus on praegu 2 korda väiksem kui veel mõni aasta tagasi.

Allikas: BNS Lisatud 16. juulil 2010