Laadal oli kokku 66 õpilasfirmat 26-st Euroopa riigist. Bodos olid esindatud Eesti parimaks õpilasfirmaks valitud Roheline Jälg, Haapsalu firma J-Blond, Kohilast Stuupak, Värskast Sõlm ja Ehe, Missost The Game ja Võru maakonnast Timberworking. JAA peadirektor Epp Vodja sõnul käis sellel aastal oli Eestipoolne osavõtt kõige suurem.

Õpilaste sõnul on laadal vaja käia eelkõige, et praktiseerida võõrkeelt müügi situatsioonides, kindlasti on oluline uute tutvuste loomine, aga ka reklaam nii oma tootele, firmale kui ka Eesti riigile.

Lisaks on laada suur boonus võimalus oma kaupa müüa. Näiteks J-Blond teenis Norra laadal oma seni suurima kasumi. Ka Stuupak ning Sõlm ja Ehe olid oma müügiga rahul, kuigi Stuupak lootis, et nende toode kapuuts-sall on külmal maal populaarsem.

Teistest riikidest pärit firmade seas oli J-Blondi sõnul samuti väga huvitavaid tooteid. Neile meeldis kõige rohkem The Firm, kes oli spetsialiseerunud inimeste turvalisusele. Nende sortimendis olev nähtamatu tindiga marker ja salakirja lugemiseks mõeldud UV-lamp oli ka Stuupaki tüdrukute arvates väga omapärane ja kasulik toode. Sõlm ja Ehe liikmetele jäi kõige paremini meelde itaallaste väljamõeldis, mis ühendas endas autoklaasi purustaja, turvavöö läbilõikaja ja alkomeetri. Nii Värska kui ka Kohila õpetajate arvamus oli ühine, et EcoVase’i kilest vaas oli laada parim toode. EcoVase võitis ka ürituse üldvõistluse olulisima tunnustuse (best overall company).

Laadal toimus ka teisi konkursse. Ühte kõrvalvõistlusesset nimega Dragon’s Deni valiti nii Roheline Jälg kui ka J-Blond. Selle raames oli noortel ka ülesanne tutvustada kohtunikel e inglise keeles kahe minuti jooksul oma äriplaani. Žüriisse kuulusid Norra ärimehed. Kahjuks ühtegi võistlust Eesti firmadel ära võita ei õnnestunud.

Norra laada tase oli Kohila õpetaja Margot Sarve sõnul väga ühtlane. Ka Värska majandusõpetaja kiidab kõikide osalenud firma bokside kujundust ning toodete kvaliteeti, samas tõdeb ta, et hulgaliselt on toodetud tööstuslikult.

Vaba aeg oli õpilastele ja õpetajatele organiseeritud suuresti eraldi. Nimelt oli noorte arvates kõige meeldejäävam mootorpaadisõit fjordidel kui ka pühapäevane mägimatk vihmas. Oluliseks peeti hingematvalt ilusaid loodusvaateid. Esimesel kohalejõudmispäeval toimusid ka grupivõistlused, mis koosnesid näiteks seiklusrajast, vibuga laskmisest, odaviskest, puupilbastest maja ehitamisest ja kirveviskest.

Õpetajad käisid see-eest matkal kõnnumaal ning nö kotkasafaril, mis kujutas endast paadisõitu kotkaste pesitsemispaika. Teine oluline õpetajatele korraldatud üritus oli integreerumist soodustav käik laevale, kus pakuti süüa ning paluti õpetajatel teineteisega tutvuda visiitkaartide vahetamise ning enda ja oma õpilaste firmade tutvustamise teel. Pildid leiad siit.

Kuigi toodi välja mõningaid organisatoorseid probleeme, iseloomustab Helena Kudre väga hästi ka teiste osalejate emotsioone: „ Bodo üritusega ja reisiga üldiselt jäin väga rahule! Viis pluss!”