Doktoritöö: Haridusmuutuste omaksvõtt kutsehariduses on olnud ebaühtlane


Avaldaja:Laura Vetik09. Oktoober 2015

Täna, 9. oktoobril kaitseb Meril Ümarik Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis doktoritööd, milles ta uuris viimase 20 aasta jooksul Eestis aset leidnud kutseharidusreformiga kaasnenud muutuste omaksvõttu.

Enamasti on kutseharidusreformi puhul analüüsitud reformipoliitikate rakendamise regulatiivset tasandit või uuritud rakendatud poliitikate mõju näiteks väljalangenute arvu ja vilistlaste tööturuvõimaluste alusel. Meril Ümarik keskendub aga muutuste omaksvõtule – kuidas on haridusmuutused kutseõpetajate, koolijuhtide ja praktika juhendajate poolt omaks võetud ning millised on olnud seda toetavad mehhanismid ja erinevate kutsehariduse huvipoolte agentsus reformipoliitikate rakendamisel.

Tööst selgub, et kutseõppe muutuste omaksvõtt on olnud ebaühtlane. “Näiteks koolid ja õpetajad, kes olid 1990. aastate lõpus kaasatud Phare projekti, on olnud õppekavamuutustega kohanemisel paremas positsioonis. Doktoritöös leian, et kutseõpetajad ja õppeasutused on reformiprotsessi kujundades rakendanud erineval määral agentsust, sh võib näha valdkondlikke erinevusi. Näiteks, kui õdede koolituse puhul toimib kool valdkonna kujundamisel kollektiivse toimijana, siis IKT valdkonnas on võimupositsioonil pigem ettevõtted, seega kujundavad just nemad praktilise õppe tegelikku sisu ja hindamist,” selgitas Ümarik.

Kutseharidusreformide üheks eesmärgiks kogu Euroopas on olnud kutsehariduse ja tööturu vajaduste parem ühendamine. Keskse mehhanismina selleks nähakse praktikat. Heade näidete kõrval tõi uurimus esile mitmeid probleemkohti, näiteks praktika juhendamise madal kvaliteet ja juhendajate vähene motivatsioon õppureid hinnata, samuti fiktiivsed hindamispraktikad, mis viitavad sügavamatele institutsionaalsetele vastuoludele ning tööturu ja kutseharidussüsteemi halvale sidestatusele. Kuna koostöösidemed ettevõtete ja koolide vahel on pigem lõdvad, pole välja kujunenud ka jagatud norme. Ümariku sõnul tuleks kooli või riigi tasandi haridusmuutusprotsesse kavandades mõtelda osapoolte varasemale kaasamisele ja planeerida toetavaid õpivõrgustikke.

Meril Ümariku doktoritöö „Adopting Reform Policies in Vocational Education and Training: the Case of Post-Soviet Estonia / Kutseharidusreformi poliitikate omaksvõtt postsovetlikus Eestis“ on valminud Tallinna Ülikooli professor Krista Loogma ja Åbo Akademi Ülikooli professor Mikko Kari Lagerspetzi juhendamisel. Oponendid on Jyväskylä Ülikooli professor Marja-Leena Stenström ja Bremeni Ülikooli vanemteadur Simone Ruth Haasler.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 9. oktoobril 2015. aastal algusega kell 14.00, Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213, Uus-Sadama tn 5.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet