Tarbimisest ja tarbijaharidusest räägiti 3. novembril Tallinnas toimunud seminaril „Tuleviku tarbijate kujundamine õppeprotsessis“, mille korraldasid Tarbijakaitseamet ja Tallinna Ülikool.

Järjest rohkem pööratakse tähelepanu noorte ettevõtlikkuse, loovuse ja algatusvõime arendamisele koolihariduses. Seda enam on oluline teada, kuidas oleks võimalik tuleviku tarbijaid ning ettevõtjaid paremini ette valmistada ja samas ka ise õpetajana pidevalt muutuvas tarbimisühiskonnas ellu jääda. „Ent küsimus ei ole pelgalt kuidas noori ette valmistada, vaid ka milliseid nn ellujäämisoskuseid peaks noor inimene üleüldse koolis omandama, et edaspidi arukaid otsuseid iseseisvalt vastu võtta,“ selgitas Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Tarbijakaitset eraldi tunnina ei ole

Tarbijaharidus on riiklikus õppekavas praegu aineteülene teema: tarbijakaitsest, turundusest, kaubandusest jm tarbijaharidusega seonduvast võib rääkida nii eesti keele kui matemaatika, nii keemia kui kehalise kasvatuse tunnis – kus õpetaja sobiva momendi just ära tabab.

Paneeldiskussioonis tõid Rocca al Mare Kooli õpetaja Kaie Mei, ettevõtja Kari Maripuu ja internetiaktivist Peeter Marvet esile nende jaoks tarbijaharidusega seotud kriitilised kohad. Need olid info- ja valikuküllus; liigne tarbimine hukutab maailma; meil pole vaja niivõrd teooriat kui just praktilist tegutsemist, sest ise asjade valmistamine kasvatab ka teadlikumad tarbijad.

Kaie Mei: „Tark tarbija julgeb ja oskab valikuid teha. Tarbijatena vastutame me iga tehtud ostu eest.“

Peeter Marvet: „Lastele tuleks õpetada mustkunsti, et nad saaksid aru, kuidas turundajatel on võimalik meie aju tegevust suunata, ohjata meie tähelepanu.“

Kari Maripuu: „Ei saa vaadata nõudlust pakkumiseta. Toodetakse just nii kvaliteetseid asju, kui nõudlikud me tarbijatena oleme. Koolis tuleks õpetada nii tarbimise kui tootmise põhitõdesid. Lõppeesmärk oleks, et tarbime vähem, aga kvaliteetsemaid asju ja kauem.“

Soome kogemusest

Helisingi Ülikooli õppejõud Päivi Palojoki tutvustas Soome tarbijahariduses tehtavat – mida on Eesti õpetajal õppida Soome kogemusest?

Ka tema tõdes, et kauba- ja teenusterohkus ja sellest tulenev valikuvõimalus ei ole alati hea, valikuteks on vaja tarkust. Kui on piisavalt fakte, siis saab langetada targa otsuse, aga otsustamise juures mängivad oma rolli ka emotsioonid, samuti ükskõiksus (mind ei huvita jätkusuutlik areng). „Noored mõtlevad, et tegelik tarbimine algab siis, kui nad saavad täiskasvanuks. Kuidas panna noori mõistma, et ka nende praegused valikud on olulised? Tarbimisõpetust tunnetavad nad piiranguna,“ rääkis Päivi Palojoki. Ta ütles, et järgmisest aastast hakkab Soomes kehtima uus riiklik õppekava, ja kodunduse osa on seal põhjalikult ümber tehtud. „See oli keeruline areng,“ tõdes Päivi Palojoki. Õpetades säästlikku tarbimist, peaks õpetaja endalt küsima, kas fookuses on õppimine või õpetamine? Olulised on praktilised teadmised, aga teemad peavad olema eakohased – ei ole mõtet rääkida 12-aastasele kodulaenu võtmisest, aga rula või jalgratta ostmisest küll.

Rootsis on ostlemine vaba aja veetmise vorm

Anita Kastrup Forsnäsgard Rootsi Tarbijakaitseametist tutvustas Rootsi koolides kasutatavaid tarbijahariduse õppematerjale. „Noored on tarbijatena haavatavad, nad tahavad asju saada kohe, ja just neidsamu, mis on sõpradel. Neid on turundajatel lihtne lõksu tõmmata. Rootsis on ostlemine vaba aja veetmise vorm. Turundus on muutunud agressiivsemaks, samas ka peidetumaks. Näiteks filmide kaudu viiakse turundussõnumeid noorteni,“ rääkis Anita Kastrup. Uuringud näitavad, et mida jõukam pere, seda suurem on laste mõju tarbimisele. Lisaks on lastel tänapäeval rohkem taskuraha, ja nad ei osta selle eest lihtsalt asju, vaid asjade kaudu kuuluvust kuskile rühma.

Selgita lapsele, mis on reklaam

Katrin Malm Tarbijakaitseametist andis põhjaliku ülevaate keelatud reklaamivõtetest. „Kõige tõhusam ja mõistlikum on lastele juba väikesest peale selgitada, mis on reklaam ja miks seda tehakse,“ andis ta kuulajatele nõu. Ta tõi palju näiteid Eesti reklaamiturult, kus Tarbijakaitseamet on pidanud sekkuma, sest reklaamiseadust on rikutud. Kui mõnes kohas võib veel vaielda, kas reklaamist tuleks aru saada nii või naa, siis üks on välistatud: laste halvustamine (osta koolikott meie poest, siis sa oled pinginaabrist parem!) ei ole tolereeritav.

Seminaripäev lõppes töötubadega.

Samal teemal:

• Tarbijakaitseametil valmis interaktiivne lauamäng "Teadlik tarbija"
• Eesti põhikooliõpilastel on väga head finantsalased oskused