Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel andis ülevaate Euroopa ja maailma majanduse hetkeseisust. Hetkes, kus majanduse paranemist oodatakse juba võrdlemisi pikka aega, oli ülevaade kriisist väljumise teemadel asjakohane ja mõtlemisainet pakkuv. Euroopa, kes on võrreldes USA või Jaapaniga tulnud kriisist välja pigem aeglaselt, on kasutanud olukorda ära rahvusriikide eelarvepoliitikate korrastamiseks, mida igasugusel muul ajal teha oleks oluliselt keerukam. Seetõttu tuleb Euroopa kriisit välja küll aeglasemalt, aga vahest ka kvaliteetsemalt, keskenduses pikaajalisele progressile. 

Konverentsil osalejatele toimusid töötoad investeerimisest ja selle õpetamisest. Töötubasid viisid läbi investorist õpetaja Kristi Saare ning Endriko Võrklaev, võlakirjainvesteeringute fondijuht SEB Pangast. Rahatarkuse õpetamisel on meie koolisüsteem kehvas seisus. Majandus ning karjääriõpetus eraldi õppeainena paljudes koolides puudub ning tihti on rahatarkus ühiskonnaõpetuse pärusmaa, mille raames tuleb muuhulgas katta ka veel suur hulk muid teemasid. See tekitab olukorra, kus koolist lahkuvatel noortel napib rahateadmisi edukaks toimetulekuks tööturul ning igapäevases majandamises. Praktika on näidanud, et kodudes lapsi rahateemasse ei kaasata - väga vähesed teavad, kui palju saavad vanemad palka ning kuhu see raha täpsemalt kulub, mis kui palju maksab. Eesti peredes on tavaline elada palgast palgani, mis tähendab, et iga saamata jääv palk võib tähendada suurt probleemi. Selles valguses räägitigi säästmisest ning investeerimisest. Juttu tuli praktilistest näidetest majandusteema õpetamisel ja samm-sammulisest teest investeerimisvaldkonnani jõudmisel. 

Konverentsil esines ka Vesa Ryhänen, kolleeg Soome Espoo koolist, kes andis ülevaate Soome heaoluühiskonna hüvedest, sealsest sotsiaalkindlustussüsteemist ning jagas kogemust, kuidas õpetatakse ühiskonnaõpetuse teemasid soome õpilastele. Ajaloomuuseumi numismaatikakogu hoidja Ivar Leimus kõneles eestlaste rahakasutusest muinas- ja keskajal. Juttu tuli nii sellest, milliseid rahasid kasutati, kui ka kaubaartiklitest ning nende väärtusest. Keskkonnas, kus raha veel käibel pole, on hindadest rääkimine ennekõike spekulatsioon, kuid ometi on allikate põhjal üht-teist võimalik öelda. Teemaga jätkas Mati Mandel, arheoloog ja Eesti Ajaloomuuseumi teadur. Tema käsitles eestlaste rikkust ning vaesust muistses matmiskombestikus ja hauapanustes. Hauapanused olid muinasajal kindlasti prestiiži ja tähtsuse märgiks ning olid seotud ka jõukusega. 

Konverents oli huvitav ning teemakäsitlus tänapäevamaailmas igati asjakohane. Külaliste esitlused tehakse peatselt kättesaadavaks Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi lehel, seal avaneb huvilistel võimalus need üle vaadata.