1. septembril astub jõusse uus noorsootööseadus, mis kaasajastab noorsootöö korralduse õiguslikke aluseid ning loob paremad tingimused Eesti noorte mitmekülgseks arenguks.
Noorsootöö seadus on aluseks noortekeskuste, noorteühingute, laagrite ja teiste noortevaldkonna kokku enam kui 700 asutuse tegevusele ning suunab rohkem kui 5000 noorsootöötaja, huvijuhi, huvikooliõpetaja ning nende koolitajate tööd. Jõustuv seadus annab meie noortele suuremad võimalused tegevuseks väljaspool peret, kooli ja tööd ning avab neile seejuures tee aktiivseks osaluseks kohaliku tasandi otsustusprotsessides.
Noortevolikogude seadustamine on jõustuva seaduse üks kaalukamaid uuendusi. Hiljutine rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring näitas, et Eesti noored peavad lugu võimalusest ühiskonnaelu asjades kaasa mõelda ja kaasa rääkida ning noortele annavad sellise võimaluse volikogud.
„Loodan, et noored hakkavad aktiivselt oma osaluskogusid moodustama ja nii kohalikus elus kaasa rääkima. Nii õpitakse ka vastutama,“ sõnas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Osaluskogude tegevus on Eestis jõudsasti hoogu kogunud ja kindlasti on see üks põhjuseid, miks Eesti kuulub nende kolme riigi hulka, kus noorte kodanikuteadlikkus viimastel aastatel on tõusnud. Omavalitsuste tugi on võimaldanud kogudel seni tegutseda ning jõustuvad seadusesätted aitavad kindlasti omavalitsustel veelgi rohkem noorte volikogude loomist ja tegutsemist oma vallas või linnas toetada ning noortel kogude käivitamiseks suuniseid saada.
Valdkonnas ametialaselt tegutsejaile - korraldajatele, rahastajatele, noorsootöötajatele ja nende koolitajatele on aga tõenäoliselt olulise kaaluga ka need uuendused seaduses, mis puudutavad noorsootöö sisu ja põhimõtteid. Seni vaid arengukavade ja visioonide juures kirjeldatu on nüüdseks seaduse tasandil määratletud ning abiks erinevate lähtekohtade valikul, eelistuste ja vajaduste hindamisel nii riigi- kui kolmandas sektoris.
Jõustuv seadus korrastab mõisteid ja rahastamise aluseid, kaotatud on noorteühingute register. Noorsootöö seadus täpsustab ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema ning kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeid noorsootöö korraldamisel ning noorte püsilaagrite ja projektlaagrite pidamise ning järelevalve aluseid.
Põhimõttelisi ümberkorraldusi uue seaduse jõustumine 1. septembril noortelaagritele, noorteühingutele ega ka kohalikele omavalitsustele jõustuv seadus siiski kaasa ei too. Küll aga saavad tänu seadusele selgemaks ning ka uue alguse mitmed noorsootöö kvaliteeti ja kättesaadavust toetavad protsessid.
Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 1. septembril 2010



