2015. aastal said Eestis eTwinningu Euroopa kvaliteedimärgi 16 eTwinningu projekti 15 koolist. eTwinningu kvaliteedimärk on tunnustus õpetaja tööle, see näitab, et projekti tegevused on väga heal tasemel.
Kvaliteedimärk näitab ka, et projektipartnerid arvestavad euroopalikke põhimõtteid: avatust, koostööd, pedagoogilist uuenduslikkust, tehnoloogia tarka kasutamist.
„eTwinningu kvaliteedimärgi saamine on eesmärk paljudele õpetajatele, kes on oma projektide kallal kõvasti vaeva näinud,” on öelnud Anne Gilleran, eTwinningu pedagoogiline juht.
eTwinningu projekt võib saada riikliku kvliteedimärgi ja Euroopa kvaliteedimärgi. Viimase võib saada projekt, mille kandidatuuri on esitanud vähemalt üks riiklik kasutajatugi pärast hindamisprotsessi ning kus vähemalt kaks partnerit on juba saanud riikliku kvaliteedimärgi. Euroopa kvaliteedimärke jagatakse ainult kord aastas. Euroopa kvalitedimärk on eelduseks, et eTwinningu projekt saaks osaleda Euroopa eTwinningu auhindade jagamisel.
Koolielu küsis kvaliteedimärgi saanud projektide juhendajatelt-õpetajatelt kõigilt ainult ühe küsimuse: missugune on teie arvates maailma parim eTwinningu projekt? Vastused said sellised, nagu allpool lugeda.
Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasium: Maailma parim eTwinningu projekt on nagu põneva raamatu kirjutamine. Erinevus seisneb vaid selles, et seda "kirjutatakse" samaaegselt maailma erinevais paigus erinevate inimeste poolt. Kaugus ja vahemaad ei loe siin midagi. Kõik tegelased on päriselt olemas ning kõik tegevused leiavad aset. Tulemuseks on suur annus tarkust, palju sõpru ning rahulolu. Ikka veel paneb mind imestama eTwinningu projektide võimalikkus. Edu võti peitub aga hiilgavas meeskonnatöös. Iga õnnestunud projekt on võit omaette.
Anneli Tumanski, Väätsa Põhikool: Maailma parim eTwinningu projekt on see, mis tehtud südame ja kirega nii laste kui õpetajate poolt..
Kertu Laanesoo, Audentese Erakool: Minu jaoks on hea eTwinningu projekti tunnuseks see, et lapsed tahavad selles kaasa lüüa ja ise toota sisu, isegi kui see sisu ei tule välja veatu ja üdini professionaalne. Samuti on oluline, et lapsed saaksid suhelda eakaaslastega teistest riikidest või ka Eestist, kui mitte näost näkku, siis näiteks Skype'i kaudu. See annab väga palju juurde, kui projekt on midagi muud kui pelgalt õpetajale info kogumine, kes selle siis edastab partneritele; kui projekt on elus inimeste nägemine, kellega saab tutvusi sobitada ja eluolust kasvõi rääkida. Lõpuks ei saa jätta märkimata, et iga projekti aluseks on usaldusväärsed partnerid ning nende leidmine pole sugugi alati lihtne.
Kristel Kook-Aljas, Kose Gümnaasium: Maailma parim eTwinningu projekt on see, mis võimaldab igal õpilasel, olenemata tema keeleoskuse tasemest, osaleda ja anda oma panus projekti. See on projekt, mis annab võimaluse õppida ja õpetada läbi praktiliste tegevuste erinevaid õppeaineid, ning lisaks ei mõtle õpilased sellest kui õppimisest, vaid kui suhtlemisest teistest kultuuridest pärit inimestega.
Helle Anijärv, Tartu Hiie Kool: Maailma parim eTwinningu projekt on selline, mis pakub tegutsemislusti nii õpilastele kui ka juhendajatele. Selline, kus osalejad kõik on rahul, peetakse kinni tähtaegadest, ollakse valmis edaspidigi koos tegutsema. Meie viimane projekt just selline ongi, suhtleme mitme partneriga ikka edasi ka peale selle projekti lõppu.
Aimi Jõesalu, Põlva Põhikool, Mammaste Lasteaed ja Kool: Minu jaoks on maailma parim eTwinningu projekt just see projekt, mis parajasti teoksil! Projekt, mille idee, sisu ja pealkirja olen ise välja mõelnud!
Minu maailma parimas projektis on kaaslaseks kreeklannast kolleeg Johanna, kes on nii loominguline, töökas, usaldusväärne ja samuti suurte kogemustega, et meie koostöö kulgeb lihtsalt, sujuvalt aga ääretult innovatiivselt. Kogu projekti vältel on hinges selline vaikne õnnevurin - oh, me projekt läheb aina põnevamaks ja toimib nii hästi. Maailma parima projekti puhul on mu õpilaste teretamine muutunud lauseks "Kas me täna kreeklastega räägime?". Maailma parimad eTwinningu projektid elavad edasi loodud veebilehekülgedel, tundides ja õpilastes ja kolleegides! Iga maailma parim eTwinningu projekt on andnud mulle erilised ja unustamatud eduelamused.
Kairi Mustjatse, Martna Põhikool: eTwinningu projekti teeb parimaks see, kui projektis osalevad koolid panustavad projektitöösse võrdväärselt projekti ideest kuni projekti kokkuvõtteni välja. Projekt on parim, kui selles osalevad õpilased tunnevad ennast projektitöö tulemuste eest vastutavatena, osalevad projekti plaanimises, leiavad ise ülesannete täitmiseks loovaid lahendusi. Põhiline on see, et kõik (nii õpilased kui õpetajad) tunneksid projektitööd tehes rõõmu, et hiljem tehtud tööle mõeldes meenuksid toredad hetked.
Tatjana Guzh, Lasnamäe Põhikool: Maailma parim eTwinningu projekt on see projekt, mis arendab 21. sajandi õpilastel 21. sajandi oskusi - loovust, suhtlemis- ja koostööoskust läbi IKT-rakenduste.
Kvaliteedimärgiga projektidest
Kõik 2015. aastal Euroopa kvaliteedimärgi saanud Eesti eTwinningu projektid koos sisukirjelduse, tulemuste ja osalejatega leiab siit. Siinkohal mõne projekti tutvustused.
CC (Culture & Civilization) relay race (Kultuuride ja tsivilisatsioonide teatevõistlus). Audentese Erakool, õpetajad-juhendajad Kertu Laanesoo ja Maris Niine.
Õpilastele tutvustati eri riikide (Hispaania, Kreeka, Horvaatia, Poola) kultuure ja kasutati selleks kunsti, muusika, kirjanduse ja kehalise kasvatuse tunde. Filmimiseks, pildistamiseks ja heli salvestamiseks kasutati nutitelefone, suhtlemiseks projektipartneritega arvuteid ja Skype'i veebikaamerat. Rühmades selgiti välja oma riiki iseloomustavaid kultuurilisi elemente. Seejärel otsustati, millised ideed praktikas ellu viia. Paaristööna valmistati ette tekst filmimiseks, tutvuti filmimise põhitõdedega. Õpiti, kuidas ühises veebiruumis viisakalt käituda ja avalikus foorumis arvamust avaldada nii, et see teisi innustaks. Loomulikult vaadati projektipartnerite töid.
Look at book (Vaata raamatut). Juuru Eduard Vilde Kool, juhendaja õpetaja Sirje Kautsaar.
Projekti keskmes on raamatud. Õpilased Tšehhist, Kreekast, Poolast, Itaaliast ja Eestist jagasid lugemiselamusi, kasutades sobivaid IKT-vahendeid. Oluline oligi lugemisrõõm ja selle jagamine.
MAVEN - MAth Via ENglish (Matemaatikast inglise keeles). Juhendaja Tatjana Amerhanova, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium.
Projekt ühendas matemaatika ja võõrkeeleõppe: õpilased lahendavad matemaatika online-ülesandeid inglise keeles. Projekti tulemusena luuakse avalik õppematerjal, e-raamat E-raamat “The legend of MAvEN adventures”.
My house is your house (Minu kodu on sinu kodu). Juhendaja Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke.
Euroopa riikide lapsed näitasid selles projektis, kuidas nad elavad ja missugune on nende kodu. Ehk siis avatud uksed, tulge meile külla! Ühtlasi õppisid lapsed projekti käigus kodu ja majaga seotud sõnavara.
Europe on a string (Euroopa nööridel). Merlin Kirbits, Mammaste Lasteaed ja Kool.
Projekt ühendas Eesti, Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Türgi, Tšehhi ja Soome lapsed nukuetenduste kaudu. Projekti tuumaks on kohalikud nukud ning nukuteater, üldine eesmärk: kohalike nukkude abil arendada laste kujutlusvõimet ja loovust, IKT kasutamist ja võõrkeeleõpet, tutvustada teiste riikide kultuure. Lapsed meisterdasid ise nukud ja dekoratsioonid, mõtlesid välja etendused, tegid pildid ja videod. Tehnoloogiat kasutati suhtluseks, näidendi salvestamiseks, heli salvestamiseks, piltide töötlemiseks ja jagamiseks.
Across the Baltic Sea (Üle Balti mere). Juhendaja Kairi Mustjatse, Martna Põhikool.
Projektis osalesid Eesti, Rootsi ja Poola õpilased. Partnerkoolid valmistasid ette viktoriiniküsimused oma maa kohta ja otsisid vastuseid teiste küsimustele. Saadud info põhjal koostati ühiselt mäng Scratchi keskkonnas.
Christmas Truce (Jõuluaegne vaherahu). Juhendaja Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasium.
Projektis osalenud 10 riigi õpilased jagasid jõululaule ja jõulurahu, minnes ajas tagasi I maailmasõja päevadesse, detsembrisse 1914, mil rindelgi oli jõulurahu ning sõdurid vahetasid "eikellegimaal" kingitusi. Projekti lõpptulemusena valmis videokontsert jõululauludest, sh esitas iga riik „Püha öö“ oma emakeeles. Ja muidugi süüviti ajalukku, tutvuti I maailmasõja käiguga, selle mõjuga oma riigile.
Things you should know about my country (Seda sa pead teadma minu kodumaast). Juhendaja Aimi Jõesalu, Põlva Põhikool. Ka teine Aimi Jõesalu juhendatud projekt sai Euroopa kvaliteedimärgi: DaF-Digistunden.
Esimeses projektis tutvustasid partnerkoolide õpilased ühisel veebilehel fakte oma kodumaa kohta. Projekt toetas kaasava hariduse ideed – iga õpilane panustas, nagu tema oskused-võimed lubasid. Projekti DaF-Digistunden kohta saab rohkem lugeda ka siit. "Olime õhinas ja vaimustuses just saksa keele õppimise äppide katsetamisest, kasutamisest ja kogemuste vahetamisest, mis sai kajastatud ka nii kenas e-keskkonnas," ütles Aimi Jõesalu.
Water chemistry (Vee keemia). Juhendaja Anneli Lukason, Tartu Karlova Kool.
Projekti põhieesmärk oli analüüsida looduslike vete (jõed, järved) vee kvaliteeti keemiliste ja füüsikaliste näitajate alusel erinevates paikkondades Euroopas ning näitajaid võrrelda. Eksperimentaalsed andmed kogusid õpilased. Kasutati nii kaasaegset mõõtetehnikat (sensorid) kui ka testiribasid. Dokumentidele lisati illustratiivset materjali fotode, videote ja esitluste näol. Probleemide arutelu projektipartneritega Belgiast toimus foorumites, uudisvoost sai ülevaate projektipäevikust. Lisaks loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisele arendas projekt õpilaste võõrkeele-, arvuti- ja suhtlemisoskusi.
eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Fotol on eTwinningu traditsiooniline suvekool Pärnus 2014.
Samal teemal: