Koolil on oluline roll aktiivsete kodanike kasvatamisel


Avaldaja:Laura Vetik12. Veebruar 2016

Aktiivsete kodanike kasvatamine algab koolist, sellele aitavad kaasa nii õpetajad kui kogu koolikeskkond tervikuna. Sotsiaalainete kuu raames tasub meenutada eTwinningu viimasel aastakonverentsil kuuldut-nähtut - kas ja kuidas on Euroopas aktiivse kodakondsuse teemat koolides käsitletud.

Aktiivse kodakondsuse teema peab jõudma ka koolidesse

Muutused sünnivad läbi meie, mitte ainult meiega. Need algavad aktiivsest kodanikust, keda huvitab see, mis tema ümber toimub. Aktiivsete ja vastutustundlike kodanike kasvatamist tuleks aga alustada juba koolist, ütleb Citizenship Foundation haridusvaldkonna nõunik, tunnustatud uurija ja koolitaja David Kerr, kes on aktiivse kodakondsuse teemaga tegelenud ligi 20 aastat.

eTwinningu aastakonverentsil oktoobris 2015 avaettekandega esinenud Kerr rääkis õpetajatele aktiivse kodakondsuse teemal ning pani südamele, et just õpetaja roll on olla eeskujuks noortele, tunda huvi, mis maailmas toimub ning tuua need teemad ka klassiruumi.

David Kerri hinnangul pole koolide õppekavad järgi jõudnud tänastele nõutele – pigem on need 19. sajandis, sest õpilased ei arutle tunnis piisavalt hetkel maailmas toimuva üle. Uuringud aga näitavad, et juba 13-14aastastel on väga selged arusaamad kodanikuõigustest, niisiis peaks ümber mõtlema selle, kas ja kuidas vastavaid teemasid koolis käsitletakse. Kerr lisas, et noored on n-ö ooterežiimil kodanikud (standby citizens)ning nende aktiivseks kodanikeks kasvamist saavad aidata ning toetada õpetajad ja koolikeskkond tervikuna.

„Sa ei tea midagi rahust, kui sa ei tea sõjast“

Õpilased kujundavad oma arvamuse rahust, teiste mõistmisest ja kodanikuks olemisest uurimise ja tegevuse kaudu. Sellele sai kinnitust Thyborøni kooli taani ja inglise keele õpetaja Tine Jepersen, kes osales 5B. klassi lastega Comeniuse projektis „The Culture of Peace in European Citizenship“, mille käigus käsitleti selliseid teemasid nagu rahu ning Euroopa Liidu kodakondsus. eTwinningu aastakonverentsil esitles Tine Jespersen projekti ka kolleegidele mujalt Euroopast.

Terve õppeaasta väldanud projektis vaadeldi kultuurilist mitmekesisust, räägiti inimõigustest ja Euroopa Liidust. Muuhulgas oli projekti eesmärk ka IKT oskuste ja vahendite kasutamine ja tundma õppimine. Põnevate tegevuste kaudu said lapsed uusi teadmisi ja kogesid ka ise eri kultuure, sest projekti olid kaasatud koolid Euroopa eri paigust - Itaaliast, Taanist, Soomest, Iirimaalt ja Türgist.   

„Sa ei tea midagi rahust, kui sa ei tea sõjast,“ ütles Tine Jespersen. „Seepärast räägitakse koolis ka sellest. Heaoluriigis ei mõtle me tihti rahu teemadele, kuid tänases olukorras on väga oluline ka seda teemat puudutada.“ 

Rääkides lastega sõjast, saab peamiselt rääkida sõprusest riikide vahel. Tine Jesperseni juhitud projekti partnerid korraldasid ühiseid külaskäike, suhtlesid kirja teel ja videokonverentsi vahendusel. Tippsündmuseks kujunes partnerriikide esindajate vastuvõtt Taani koolis, kus lapsed tutvustasid oma riiki ja tavasid ning said kuulda teiste omadest. „Nüüd teavad õpilased rohkem teiste Euroopa riikide kohta. Projekti käigus külastas paar türgi last meie kooli ja see oli õpilaste jaoks tõeline suursündmus. Nad suutsid suhelda ka ilma keeleta, sest inglise keelt külalised väga ei osanud. Kuid sellest polnud midagi!“ Kohtumise korraldusse olid aktiivselt kaasatud ka lapsevanemad, kes võtsid projekti väga soojalt vastu. Kuigi projekti eestvedaja oli Jespersen, olid tegelikult suuremal või vähemal määral kaasatud kõik Thyborøni kooli 30 õpetajat.

rsz_ajaleht.png

Thyborøni kooli 5B klassi ühistööna valminud ajaleht, mis kohaliku trükikoja abiga ka ära trükitiAjalehega saab tutvuda siin.

Sõja olemust aitas laste jaoks lahti selgitada ka kohaliku piirkonna ajaloo uurimine. Et teema ei jääks vaid teoreetiliseks, korraldas Jespersen lastele nii kohalike muuseumite kui ka sõjaga seotud kohtade külastusi (nt punkrid mere ääres jm) ning kutsus Teise Maailmasõja üle elanud kohalikke elanikke lastega vestlema ja sõjaaegsest elust-olust rääkima. Kohtumine kohalikega korraldati intervjuu vormis, õpilased tegid põhjalikku eeltööd ja valmistasid ette küsimused. Ajaloo ja sõjateemade kokkuvõtteks koostas klass ühiselt oma ajalehe, mis kohaliku trükifirma abil ka paberile trükiti ning lastele ja nende vanematele jagati. 

„Õpetajal on nii palju erinevaid allikaid oma kohalikus kogukonnas, tuleb neilt vaid abi paluda. Kohalikud on vägagi huvitatud oma teadmiste vahendamisest õpilastele. Ning lapsed õpivad paremini, kui teadmisi annab edasi ka mõni teine isik, mitte ainult õpetaja,“ oli Jespersen rahul projekti tulemustega.

ts.jpg

 

Thyborøni kooli kodulehel saavad projekti tegevuste ja tulemustega tutvuda ka teised koolid. „Ma arvan, et teised võiks olla väga huvitatud sellest projektist ja läbi viidud tegevustest. Me valmistasime ette palju materjale, mis vähendab teiste jaoks töö mahtu, sest nad saavad lihtsalt laenata juba valmis tehtud ja läbi proovitud materjale,“ leidis Tine Jespersen.  

 

Fotol Tine Jespersen, Thyborøni kooli taani ja inglise keele õpetaja. Foto: erakogu.

Siit leiad Tine Jesperseni soovitusi, kuidas arvutipõhiseid tööriistu kasutada rahu ning Euroopa Liidu kodakondsuse teema käsitlemisel klassiruumis: http://www.bovbjergtine.dk/etwinning.htm.
 

 

 

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet