Haridusministeeriumi teatel panustavad OECD riigid haridusse 6,2 protsenti ühisest SKTst, riigiti jääb see näitaja 7 ja 4,5 protsendi vahele.

Üld- ja kutseharidusse panustatavad summad suurenesid aastatel 1995–2007 129 protsenti, kusjuures õpilaste arv Eestis sellel perioodil vähenes 18 protsendi võrra. Samal perioodil jäi OECD riikides õpilaste arv suhteliselt stabiilseks ning õppeasutuste kulutused õpilase kohta üld- ja kutsehariduses kasvasid keskmiselt 43 protsendi võrra. Eesti järsk hüpe rahastamise tõusus toimus neiski valdkondades 2008. aastal.

Kõrgkoolide kulutused kasvasid õppija kohta OECD riikides ajavahemikus 2000–2007 keskmiselt 14, Eestis 16 protsenti. Osalt peegeldab see riikide jõupingutusi tulla mahukate investeeringute abil toime olulise kolmanda taseme hariduse nõudluse kasvuga, näiteks Eestis aastatel 1995-2007 üliõpilaste arv kahekordistus.

Õpetajate reaalpalgad kasvasid ajavahemikus 1996–2008 praktiliselt kõigis riikides. 15-aastase töökogemusega õpetajate palgad põhikoolis algavad 16.000 dollarist aastas Ungaris ja Eestis ning ulatuvad 98.000 dollarini Luksemburgis. Samas on välja toodud asjaolu, et õpetajate palgatõus oli vaadeldaval perioodil konkurentsitult kiireim just Eestis, isegi arvestades, et 22-protsendiline kuupalga alammäära tõus läks arvesse aasta asemel ainult poole aasta ulatuses. Kuna riikides on erinevad palgaarvestuse süsteemid, siis võrreldakse aga tihti võrreldamatut.

Õpetajate palku kirjeldav indikaator on näide sellest, kui keeruline on erinevaid näitajaid rahvusvaheliselt võrrelda. Nimelt baseerub õpetaja palkade võrdlus seadusandlikel palgamääradel – Eesti puhul on tegemist palga alammääraga, samas on osal riikidest arvestatud õpetajate palgale lisaks ka teatud boonuseid või esitatud hoopiski keskmine palgatase. Lisaks ei arvesta ülevaade riigiti erinevat õpetajate töökoormust.

Keskmine õpetaja töötasu on Eestis oluliselt suurem kui välja toodud seadusandlik palga alammäär. 2008. aastal olid palga alammäärad vastavalt noorempedagoogil 9516 krooni, pedagoogil 10.077 krooni, vanempedagoogil 11.517 krooni ning pedagoog-metoodikul 13.908 krooni, OECD arvestas neist pedagoogi palga alammäära. Õpetajate keskmine palk oli 2008. aastal krooni 13.165 kuus.
Inimeste parem haridus toob kaasa mitmeid eeliseid, nii teenib kõrgemalt haritud inimene rohkem ja maksab ka riigile rohkem makse. Haridusel on ka eeliseid, mida otseselt rahas mõõta ei anna, kuid mis on faktiliselt tõestatud. Nii on kõrgema haridustasemega riikides kuritegevus madalam, kõrgema haridusega inimesed on tervemad ning tööpuudus on kõrgema haridusega inimeste seas madalam.

Kõigis OECD riikides kokku osaleb enam kui 40 protsenti täiskasvanutest aasta jooksul formaal- või mitteformaalhariduses, kuid osalemise määras on suuri erinevusi – näitaja ulatub üle 60 protsendi Uus-Meremaal ja Rootsis ning jääb alla 15 protsendi Ungaris ja Kreekas. Eestis on täiskasvanud õppijate arv viimastel aastatel samuti järjekindlalt tõusnud, 2007. aasta vastav näitaja on 42 protsenti, oluline erinevus on meeste ja naiste osas, vastavalt 37 ja 47 protsenti

Allikas: BNS Lisatud 8. septembril 2010