Loo ja foto saatis Koolielule Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks.

Koolituskoht oli justkui konverentside ja koolituste läbiviimiseks ehitatud. See väike “linnak” koosnes büroohoonetest, hotellidest ja mõnest pisikesest baarist ning asus 11 km kaugusel linnast nimega Poitiers ning vaid 1 km kaugusel tehnikapargist Futuroscope.

Koolitusele olid kohale sõitnud twinnijad üle Euroopa. Ligi 100 õpetajat esindasid järgmisi riike:  Austria, Belgia, Iirimaa, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Norra, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Inglismaa. Eestit esindasid õpetajad Eve Saare, Marika Viks, Meeri Kuustemäe ja Marit Mäealu.

Kolme päeva sisse mahtus mitu plenaaristungit, 19 töötuba ja Futuruscope´i tehnikapargi külastus. Meie, neli õpetajat Eestist, oleksime tahtnud väga paljudes töötubades osaleda, aga tuli teha valik. Rääkisime koos oma soovid läbi ja leppisime kokku, kuhu keegi läheb. Mõte oli valida võimalikult erinevaid töötubasid, et hiljem saadud teadmisi omavahel jagada. Päris nii hästi ei läinud, sest osa töötubasid täitusid väga kiiresti.

Osalejate muljed ja mõtted

Marika Viks Põltsamaa Ühisgümnaasiumist: Minule pakkus huvi töötuba “You think they don`t know you! Exploring Digital Identity” (Sa arvad, et nad ei tunne sind. Uurides digitaalset identiteeti). Seda viisid läbi Anne Gilleran ja Beatriz Romero. Töötoas arutleti selle üle, missugune on inimese internetiidentiteet ja kas see samastub tema tegeliku identiteediga. Kõik, mida internetis teeme (erinevate veebilehtede külastamine, laikimine, kommenteerimine jne), jätavad oma jälje ning loovad inimesest teatud kuvandi. Me peaksime rohkem mõtlema, kuidas interneti keskkondades käituda ning milline on meie reputatsioon internetis. Eriti õpetajad. Esinejad tõid selle kohta ka mitmeid elulisi näiteid. Näiteks kaotas üks Texase õpetaja oma töö just sellepärast, et ta oli internetti üles laadinud video mustanahaliste kohta. Meie kuvand internetis on nagu meie digitaalne jalajälg. See võib olla nii positiivne, kui ka negatiivne ning sellest sõltub, kuidas näevad teised meid praegu või tulevikus. Beatriz Romero esitas õpetajatele järgmise küsimuse:” Kas õpetaja saab olla oma õpilase sõber erinevates interneti võrgustikes?”  Tuginedes ekspertide arvamusele, soovitas ta mitte võtta (näiteks Facebooki) sõbraks enda õpilasi ja lapsevanemaid. Oluline on teha vahet isiklikul ja ametialasel kontol. Igal koolil tuleks välja töötada oma internetipoliitika.

Esinejad soovitasid õpetajatel lähtuda oma töös järgmistest olulistest punktidest:
1. Mõtle oma karjäärile!
2. Mõtle enne, kui postitad!
3. Kasuta tugevaid salasõnu!
4. Mõtle, mida see Like! ütleb Sinu kohta!
5. Vaata üle oma postitused. Vajadusel kustuta need, mille sisu võib olla sobimatu!
6. Guugelda ennast aeg-ajalt!

Meeri Kuustemäe Kavastu Algkool-Lasteaiast: Koolitusel osalesin kolmes töötoas. Kõige rohkem pakkus mulle huvi töötuba teemal "Veebidokumentaal" (Web-documentary).

Koolitusel sain teada, et web-documentary ehk veebidokumentaal on interaktiivne ja dokumentaalne veebileht, mille eesmärk on anda mingist kindlast teemast põhjalik ülevaade. Veebidokumentaal on oma olemuselt jutustav. Selle sisu võib olla lineaarne ehk ühele tegevusele järgneb kohe teine või mittelineaarne ehk sisu kulgeb edasi erinevaid radu pidi ning igal huvilisel on võimalus ise valida, millise sisu osaga keegi kõigepealt tutvub. Kõige olulisem on lugu, mida edasi tahetakse anda.

Veebidokumentaalil on olemas menüü nagu DVD-l. Menüü võimaldab õppijal rohkem huvi pakkuvaid osi korduvalt läbi vaadata. Samuti võimaldab menüü teha valikuid teemade tutvumise järjekorras.

Koolitusel tutvustati meile, kuidas luua õpilastega veebidokumentaale, kuid kahjuks on need programmid tasulised. Tutvustati lühidalt järgmiseid programme: KLYNT (http://www.klynt.net/), RTV-program (mille koostamisega tegelevad hetkel prantslased Canopes), Racontr (http://racontr.com) ja JogNog (https://www.jognog.com/Login.aspx?ReturnUrl=%2f).

KLYNT keskkond tundus väga praktiline, kuid kahjuks on KLYNT keskkond tasuline ning kuumakse on väga kõrge. Racontr keskkonda on võimalik luua veebi dokumentaale lisades sinna erinevaid videosid, helifaile, fotosid ja palju muud ning koostada sellest ühtne interaktiivne dokumentaal. Ka Racountr programm on tasuline, kuid kuutasu on palju väiksem kui KLYNT-l. RTV- programmi loomisega tegeletakse Prantsusmaal Canopes. Eesmärk on luua veebidokumentaali koostamise programm, mis oleks kasutajatele tasuta. JogNog keskkonda tutvustati põgusalt. Ise lähemalt tutvudes tundub JogNog keskkond hästi huvitav ja kasulik, kuid samuti tasuline.

Kodus hiljem veel teemat uurides jõudsin järgmisele netilehele: http://i-docs.org/2014/07/15/interactive-documentary-tools/ , kus on kirjas erinevaid veebilehti, millel on samuti võimalik luua veebi dokumentaale.

Kasulikke oskusi ja teadmisi saime koolitusel ka teemadel, kuidas on ohutu laadida eTwinningu keskkonda videoid ning kuidas viia läbi videokõnet eTwinningu keskkonnas.

Koolituse kõige positiivsem külg eTwinnigu projektide läbiviimiseks on kohe kindlasti koolitusel loodud tutvused erinevate riikide koolide esindajatega, kellega juba järgmisel õppeaastal saab alustada koostööd.

Samal teemal:

• Tänavusel eTwinningu päeval tunnustame mitmekesisust
• eTwinningus seminaril õpitakse, kuidas tundi mängulisemaks muuta