4.–8. maini toimus Bragas koolitus, mille korraldasid koostöös Portugali, Norra ja Eesti eTwinningu koordinaatorid. Eestist valmistusid töötube läbi viima või ettekannet tegema õpetajad Kristi Rahn, Maria Malozjomov ja Ingrid Maadvere Gustav Adolfi gümnaasiumist, Mari Tõnisson Tartu Hiie koolist, Triinu Grossmann Haanja koolist, Kairi Mustjatse Martna põhikoolist, Jaanus Paasoja Tallinna Südalinna koolist, Pille Kaisel Metsküla algkoolist ja Petri Asperk Pelgulinna gümnaasiumist ning Mari-Liis Peets, Elo Allemann ja Argo Ilves HITSA-st.

Eestis on programmeerimisega hästi

Alguse sai kõik möödunud aasta lõpus, kui hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) korraldas eTwinningu töötoa ProgeTiigri võrgustiku õpetajatele. „Kohale tulid õpetajad, kes nägid võimalust arendada oma koolis robootikat või programmeerimist koostöös mõne teise Eesti kooliga. Seminaril algatati kaheksa koostööprojekti. Ütlesime õpetajatele, et palume õnnestunud projekte tutvustada maikuus Portugalis toimuval eTwinningu rahvusvahelisel koolitusel, mis on pühendatud just programmeerimisele ja robootikale,“ rääkis eTwinningu projektijuht Elo Allemann. „Tänavu märtsiks saidki neli projekti nii valmis, et saime nendes kasutatud vahendeid ja pedagoogilisi meetodeid tutvustada ka teistele Euroopa õpetajatele. Meie töötubade puhul toodi positiivsena välja just see, et koolitajad olid tegevõpetajad, kellel omast käest võtta veebipõhise õpiprojekti kogemus.“

HITSA ProgeTiigri programmijuhi Mari-Liis Peetsi sõnul oli kodust kaugemal meeldiv kogeda, et Eestis on kõik hästi, mis puudutab programmeerimise ja robootikaga tegelemist. „Meil on olemas üks kindel katusorganisatsioon (HITSA), kes pakub koolidele ja õpetajatele palju tuge (koolitused, seadmed, õppematerjalid jne). Väga paljudes riikides sellist tervikliku tuge ei ole, mis tähendab, et õpetajatel on raske selles valdkonnas tegevusi ellu viia ja õppetöös rakendada.“

Õpetajad oma töötubadest

Pille Kaisel ja Mari Tõnisson tutvustasid töötoas eTwinningu projekti „ScratchJr – loome koos“ ning programmeerimiskeskkonna ScrtachJr võimalusi.

Pille Kaisel: „Kahes töötoas oli kokku umbes 30 inimest, enamik algklassiõpetajad, valdavalt naised. Kõige rohkem oli osalejaid Portugalist, esindatud oli ka Hispaania, Prantsusmaa, Slovakkia, Soome, Rootsi, Saksamaa, Poola, Läti.

Meie töötuba oli kolmeosaline. Kõigepealt tutvustasime oma projekti, seejärel õpetasime lasteaia- ja algkoolilastele mõeldud programmeerimisrakendust ScratchJr ning kõige lõpus arutlesime, kuidas seda programmi eTwinnigu projektides või õppetöös üldse kasutada saaks. Pidasime oluliseks, et töötoas osalenud õpetajad saaksid ScratchJr-i enam-vähem selgeks – kui programmi võimalusi ei tea, on keeruline ka välja käia ideid selle praktiliseks kasutamiseks. Meie projekt oli osalejatele konkreetne näide, kuidas eri riikide lapsed ScratchJr rakendust kasutades ühe ja sama animatsiooni loomisel koos töötada saavad.

Suurem osa meie töötubades osalejaist ei olnud varem programmeerimisega üldse kokku puutunud. See tegi muidugi meie meele rõõmsaks, oli, keda õpetada. Leppisime kokku, et oma töötoas jagame tarkust tasa ja targu, lähtudes inimesest, kes pole teemaga varem kunagi kokku puutunud. Muidugi oli osalejate seas ka edasijõudnuid, kuid nemadki said meilt mõne nipi, mida enne ei teadnud.

Inimestel hakkas kohe mõte liikuma, kuidas õpitut koolitöös rakendada. Pärast töötube oli tunne väga hea – meil on, mida teistega jagada ning me saame sellega hakkama küll.“

Maria Malozjomov ja Petri Asperk tutvustasid oma eTwinningu projekti, mis põhineb elektroonikakomplekti Makey Makey kasutusel.

Maria Malozjomov: „Meie eesmärk oli näidata, kuidas oleks võimalik Makey Makeyt kui põnevat leiutamiskomplekti integreerida õppetöösse. Kõigepealt tutvustasime, mis üldse on Makey Makey. Seejärel rääkisime enda eTwinningu projektist, mille mõte ongi õpilastega koos otsida rakendust Makey Makeydele. Siis said õpetajad ise käed külge panna ning oma projekte välja mõelda. Osalejad nägid, et tegu on lihtsa, kuid põneva vidinaga, mida saab kergesti lõimida õppetöösse.

Meie töötuba võeti väga positiivselt vastu. Vähemalt meile kui koolitajatele jäi äärmiselt positiivne mulje ning soov ka edaspidi selliseid töötubasid teha. Ühes töötoas tegutsemine muutus nii elavaks, et kõrvalt käidi meid lausa korrale kutsumas. Usun, et suutsime osalejatele pakkuda midagi rõõmsat ja meeldejäävat.

Hoolimata vihmasest ilmast oli kogu üritus väga päikeseline. Meil oli tõeliselt äge koolitajate seltskond. Tunnen, et selle koolitusega sai üks suur hirm ületatud – ingliskeelsete töötubade tegemine.“

Kairi Mustjatse ja Kristi Rahn tutvustasid oma töötoas programmeerimiskeskkonda Tynker, mis sobib lastele vanuses 7 kuni 13 aastat.

Kairi Mustjatse: „Kahel päeval kokku osales meie töötoas ligi 60 õpetajat erinevaist Euroopa riikidest, valdavalt nooremate klasside õpetajad. Enim oli osalejate hulgas Portugali õpetajaid.
Soovisime oma töötoas näidata Tynkeri suurepäraseid võimalusi. Tutvustasime lühidalt programmi ja enda eTwinningu projekti. Enim panustasime siiski praktilistele ülesannetele, töötoa lõpuks olid osalejatel valmis lihtsad animeeritud postkaardid.
Meie töötuba oli osalejate arvu arvesse võttes üks populaarsemaid. Saime sooja vastuvõtu osalisteks. Töötoa lõppedes ütles Luxemburgi õpetaja Dominique, et müüsime oma idee 100% ulatuses maha. Paljud õpetajad tulid hiljem isiklikult rääkima ja ütlesid,  et neil sündis töötoa käigus idee, kuidas Tynkerit projektitöös kasutada.“
Mari-Liis Peetsi, Triinu Grossmanni ja Jaanus Paasoja juhitud töötoas said õpetajad robotitega mängida: tutvustati Ozoboti ja Meet Edisoni haridusroboteid.
Triinu Grossmann: „Suunasime osalejaid praktilise tegevuse kaudu leidma ideid, kuidas roboteid ainetunnis kasutada. Soovisime õpetajatele näidata, et robotite kasutamine on lihtne ning toreda mängu abil on võimalik õppida programmeerimist, matemaatikat ja teisigi aineid.

Meie töötoas läks aeg väga ruttu, sest robotitega tegutsemine haaras kõiki kaasa. Meeleolu oli positiivne ja rõõmsameelne. Kõik said ülesannetega hästi hakkama ja töö käigus tekkisid juba ideed, kuidas roboteid kasutades saaks luua uusi vahvaid eTwinningu koostööprojekte. Eriti vaimustas õpetajaid väike Ozoboti robot, mida saab kasutada õppetöös juba lasteaia viimases rühmas.

Koolitusel töötubade läbiviimine oli uus ja põnev kogemus, mis nõudis julgust ja enesekindlust. Eks kõige rohkem ikka hirmutas see, et kuidas sujub inglise keeles rääkimine. Sellisel koolitusel osaleksin hea meelega veelgi.“

Vaata ka Portugali koolituselt valminud videoklippi:

Allikas: Õpetajate Leht

Fotod: Petri Asperki

Samal teemal:

• eTwinningu õppimisüritused 2016
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine