Kõrgharidusõppe rahastamismudelisse tuuakse sisse uus komponent – baasrahastus, mis moodustab suurima osa kõrgkoolide riigieelarvelisest tegevustoetusest. Lisaks täpsustatakse teiste komponentide osakaalu.

Minister Maris Lauri ütles, et muudatus suurendab kõrgkoolide rahastamise selgust ning stabiilsust. „Baasrahastus annab kõrgkoolidele kindluse teha pikaajalisi plaane. Samas jääb alles ka tulemuste- ja projektipõhine rahastamine,“ märkis minister.

Kavandatavas rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mis tähendab, et vähemalt 80% vahenditest jaguneb kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine.

Vastavalt eelnõule jaguneb tulemusrahastus ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ja halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise eest. Tulemusmõõdikud plaanitakse siduda otseselt kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks lõpetajate töötamine ja edasiõppimine, õppurite mobiilsus, nominaalajaga lõpetajate osakaal jm.

Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike.

Infograafika

Aruandlus väheneb

Minister Maris Lauri lisas, et oluline on ka tegevustoetuse eraldamisega seotud aruandluse vähendamine. „Ülikoolidele seatavad eesmärgid on reeglina pikaajalised ja vajavad täitmiseks pikemat perioodi kui üks aasta,“ märkis minister.

Eelnõuga kaotatakse iga-aastaste tulemuslepingutega seotud aruandlus. Jäävad ülikoolidega sõlmitavad kolme-aastased halduslepingud ja edaspidi sõlmitakse iga-aastane rahastamise kokkulepe tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks.

Taustainfo

Eelnõu väljatöötamisel arvestati Rektorite Nõukogu loodud töörühma ettepanekuid ning muudatusi on arutatud nii töörühma, ülikoolide õppeprorektorite kui Rektorite Nõukoguga.

Seni kehtivas rahastamismudelis arvestatakse 70-75% tegevustoetusest õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud näitajate alusel, kuid nende komponentide osakaalusid seaduses ei täpsustata. 25-30% tegevustoetusest arvestatakse riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetatavate tegevuste rahastamiseks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• OECD: õpetajate palk kasvab, kuid kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib hakata vähenema
• Tehnikaülikooli esmakursuslaste tase on teinud kvalitatiivse hüppe