Pestalozzi programmi raames tutvuti Horvaatias tegevusuuringu meetodiga


Avaldaja:Kristi Semidor20. September 2010

Taas oli kolmel Eesti kooli keeleõpetajal võimalus Pestalozzi programmi raames viibida õppimise eesmärgil võõrsil. Pestalozzi on Euroopa Nõukogu programm, mis pakub koolitust hariduse valdkonnas töötavatele professionaalidele. Oma kogemustest kirjutavad Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja Tiina Saamot ja Tallinna Muusikakeskkooli õpetaja Kadri Malin.

Koolituse teemaks tegevusuuring
Valisime Pestalozzi programmi raames pakutu seast põhjaliku ning väga hästi organiseeritud koolituse Horvaatia pealinnas Zagrebis. Koolituse organiseerijaks oli sealsete õpetajate koolitusega tegelev organisatsioon (Education and Teacher Training Agency ehk ETTA). 17.-20. maini toimunud koolitusel oli osalejaid 15 riigist, kokku 55 osalejat: 33 Horvaatiast, ülejäänud muudest Eurpoopa riikidest. Näiteks Lätist, Gruusiast, Kreekast, Türgist, Hispaaniast, Portugalist, Rumeeniast ja Küproselt. Seega, seltskond oli rahvusvaheline ning erinevaid kogemusi, mida peale õppetöö üksteisega jagada, rohkem kui küll.

Meie valitud koolituse teemaks oli tegevusuuring (action research). Loenguid pidasid ning arutelusid juhtisid oma ala tõelised asjatundjad. Näiteks Suurbritannia Southamptoni Ülikoolist Tim Cain (PhD) ja  Bath'i Ülikoolist Jack Whitehead (Ph.D.) ning Alan Markowitz (Ed.D) Ameerika Ühendriikidest New Jersey St. Elizabethi Kolledzist. Ülejäänud esinejad olid kohalikud Horvaatia õpetajad, kes olid tegevusuuringut oma töös kasutanud – kes vähem, kes rohkem. Nende ettekanded puudutasid rohkem antud koolituse praktilist poolt.

Nagu koolitusel selgus, erineb tegevusuuring mitmeski aspektis n-ö tavapärastest uurimismeetoditest. Uuringu läbiviijalt ei eeldata objektiivsust ega kõrvalseisja staatust, hoopis vastupidi, tegevusuuringu viivad läbi selles ka ise osalevad inimesed, hariduskontekstis siis nt õpilased ja õpetajad. Uuringus osaleja vahetut kogemust probleemi lahendamisel peetakse äärmiselt tähtsaks ja väärtuslikuks ning kõrvale ei jäeta ka protsessis osalejate emotsioone ning hinnanguid.

Tegevusuuringu rakendamise võimalused
Üldiselt on tegevusuuringu tulemused ja järeldused rakendatavad ainult selles konkreetses grupis või klassis, kelle seas uuring läbi viiakse ning laiemalt üldistatavate andmete saamine ei olegi eesmärgiks. Mõningatel juhtudel võib osaline üldistamine siiski võimalikuks osutuda. Koolitusel toodi esile tegevusuuringu tugeva plussina õpetaja töö ja tegevuse väärtustamist – lektorite sõnul on  traditsiooniliselt arvatud, et õpetajal endal pole vajalikke kogemusi, oskusi ega teadmisi ise oma töö ja õpilaste analüüsimiseks, tegevusuuring rõhutab just vastupidist mõtteviisi.

Lisaks õpilasrühmale on tegevusuuringu raames võimalik tegeleda ka ühe konkreetse õpilase probleemi(de)ga või otsida lahendusi nt kolleegidevahelise koostöö tihendamiseks. Ühtlasi selgus, et mõningase juhendamise ja julgustuse abil saavad tegevusuuringu läbiviimisega väga edukalt hakkama iga vanuseastme õpilased ise. Tegevusuuringut iseloomustabki, et kellegi küsimus, probleem ega mure pole uuringu läbiviimiseks liiga tähtsusetu, liiga isiklik, ega liiga "ebateaduslik". Ka algklassiõpilane võib tegevusuuringu abil teda huvitavatele teemadele vastuseid otsida. Horvaatia õpetajad hindavad tegevusuuringut kõrgelt just seetõttu, et tänu sellele ei suruta muudatusi neile n-ö ülevaltpoolt peale, vaid igal õpetajal on ise võimalus oma tööd ja tegevust analüüsida ning vastavalt vajadusele muudatusi sisse viia.

Tegevusuuring eeldab koostööd õpetajatega ning muidugi ka õpilastega. Eesmärgiks on õppida tööd läbi enda tegevuse teadusliku uurimise parandama. Antud tegevuse eelduseks on soov midagi oma praktikas muuta. Zagrebi koolitusel jagasid kogemusi tegevusuuringu läbiviimisega põhjalikult tegelenud õpetajad. Lahendusi otsiti ikka õpetajatöös sagedamini ette tulevatele probleemidele: distsipliin, õpilaste aktiivsem kaasamine tunnitöösse, kodutööde sooritusprotsendi tõstmine jne. Viimatimainitud kodutööde probleemi lahendamiseks olid ühe kooli õpetajad viinud läbi koguni õppeveerandi jagu kestnud eksperimendi: kas ja kuidas mõjutab koduste ülesannete tegemist nende vabatahtlikuks muutmine. Paraku osutusid antud katse tulemused siiski ootuspäraseks – varem kohusetundlikult koduseid ülesandeid sooritanud õpilased jätkasid seda tegevust ka n-ö vabakäigurežiimis, õpilased, kes aga koduseid ülesandeid varem ei teinud või olid need halva hinde hirmus klassikaaslastelt maha kirjutanud, jätsid ka nüüd ülesanded tegemata.

Koolituse programm
Neli päeva koolitust olid täis tihedat tööd, sekka mõni väljasõit tutvumaks kohalike vaatamisväärsustega. Esimesel päeval keskenduti puhtalt tegevusuuringu teoreetilisele küljele. Kuna antud koolitustele minejatelt ei eeldatud eelnevat kogemust ega teadmisi seoses tegevusuuringuga, siis osutus see vägagi vajalikuks, et end antud teemaga kurssi viia. Teisel päeval saime natuke tuttavamaks ka selle tegevuse praktilisema poolega, kolmas oli planeeritud loenguteks ja aruteluteks kohalikus tegevusuuringut praktiseerivas koolis. Kohalikest vaatamisväärsustest tutvustati meile Zagrebis umbes pool aastat tagasi avatud moodsa kunsti muuseumi.

Horvaatia rahvas on väga sõbralik ning vastutulelik. Eelkõige oli seda märgata koolitusel, millel osalesime. Mitte ühelgi meist ei olnud midagi kurta korralduse osas. Kogu info saabus õigeaegselt, kõik klappis kellaajaliselt: lennujaama tuldi vastu, viidi tagasi, loengud algasid ja lõppesid nii nagu kavas ette nähtud, lektorid olid tasemel, väljasõidud huvitavad. Meie esimene Pestalozzi-kogemus saab hindeks viie hea korralduse ning saadud teadmiste eest.

Horvaatia koolisüsteem
Horvaatia koolisüsteem on Eesti omast mõneti erinev. Meie mõistes algharidust saadakse Horvaatias esimesest kuni kaheksanda klassini ning siis minnakse keskkooli, mis vastavalt valikule kestab kas kolm või neli aastat. Kolm aastat juhul, kui soovitakse endale õppida mõni amet ning peale seda tööle asuda, neli siis, kui soovitakse peale keskkooli ülikooli õppima minna. Esimesest kuni neljanda klassini on õpilastel üks õpetaja, viiendast kuni kaheksanda klassini hakkavad õpilasi õpetama juba erinevad õpetajaid ning tunniplaani tuleb juurde ka õpitavaid aineid. Hariduse eest maksma ei pea. Samas on üle kogu riigi puudus õpetajatest, sest õpetajate palgad ei ole kuigi suured. Suuremas osas on meie süsteemid sarnased: kooli minnakse kuue- või seitsemeaastaselt ning koolikohustuslikud ollakse 14. või 15. eluaastani ehk siis põhikooli lõpuni. Hindamissüsteem on samuti ühest viieni, kus viis on kõige paremaks hindeks.

Tegevusuuringu kasutamine Horvaatias
Horvaatia on üks neist riikidest, mis oma koolisüsteemis aktiivselt tegevusuuringut kasutab ja praktiseerib. Selgus, et ka Horvaatia haridussüsteemis on viimasel aastakümnel esinenud Eestiga sarnaseid probleeme. Kurdetakse liigse faktikesksuse ja ainetevahelise integratsiooni puudumise üle. Läbiviidud uuringute tulemuste põhjal võttis Horvaatia parlament 2008. a. vastu arengukava, milles määratletakse aastaks 2022 saavutatavad eesmärgid. Muuhulgas on eesmärgiks seatud ka üleminek õpetajakeskselt õpetamiselt õpilasekesksele ning õpetajate täiendkoolituse parem korraldus. Viimasega tegelebki intensiivselt ülalmainitud organisatsioon ETTA, mille eesmärgiks on õpetajate, nõustajate ja juhtkonna koolituste korraldamine, praktikantide atesteerimine, ametijärgu tõstmist taotlevate õpetajate hindamine, õppeprotsessi supervisioon, aga ka näiteks olümpiaadide korraldamine ja muul moel riikliku õppekava rakendamises osalemine. Oma tähtsaimaks rolliks peetakse siiski kooli pedagoogilise personali toetamist kogu nende karjääri jooksul. Õpetajate toetamiseks koolitab ETTA välja spetsiaalsed nõustajad, üle Horvaatia kokku 112 inimest, kes siis omakorda õpetajate koolituse ja nõustamisega tegelevad. 18 nõustajat riigi eri piirkondadest osaleski 2007. a. välisekspertide läbiviidud tegevusuuringut tutvustavas koolitusprogrammis, et see siis omakorda Horvaatia koolidesse edasi viia.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nelja koolituspäeva jooksul andsid tegevusuuringu-spetsialistid endast parima, et ka teistest Euroopa riikidest pärit kolleege entusisasmiga nakatada. Lisaks uuringute läbiviimisele innustati õpetajaid oma uurimistulemusi ka tänapäevaste meediavahendite abil avalikustama. Nii oligi valdav enamus esinejaid oma tegevust filminud-pildistanud või muul moel talletanud ning selle internetis kättesaadavaks teinud. Päevakajalist tegevusuuringuteemalist teavet leiavad asjahuvilised veebisaidilt http://actionresearch.net. Tegevusuuringuid läbiviivate pedagoogide artiklite, uurimuste ja kogemuste vahendamisega tegeleb aga e-ajakiri Educational Journal of Living Theories, mille koduleht asub aadressil http://ejolts.net/.

Fotol koolitusel osalenud õpetajad Osnovna Põhikoolis tundi jälgimas, autor Tiina Saamot.

Tiina Saamot, Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja
Kadri Malin, Tallinna Muusikakeskkooli õpetaja
Koolielu
Lisatud 20. septembril 2010

Haridus- ja Noorteamet