Antsla Gümnaasiumi uurijad osalesid Uurimislabori projektis "Kunstirööv"


Avaldaja:Marietta Lõo24. Märts 2017

Uurimislabor loob katsetamishuvilistele 7.-12. klassi õpilastele võimaluse läbi viia integreeritud eksperimente bioloogiast, keemiast ja füüsikast.

Antsla Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilastel oli suurepärane võimalus osaleda Tartu Ülikooli teaduskooli poolt korraldatud eksperimentaalses Uurimislabori projektis. Laborites juhendasid  õpilasi Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud. Projekti rahastab Haridus-ja Teadusministeerium. Täpsemalt projektist.

Uurimislabori teema oli „Kunstirööv“. Õpilased asusid uurima kuritegu, mille käigus oli röövitud unikaalne maal "Must romb  valgel taustal".  Õpilased kehastusid uurijateks, kelle  ülesandeks oli aidata inspektoril süüdlane kindlaks teha. Enne laborisse minekut riietuti stiilset, vastavalt olukorrale, valgetesse kitlitesse. Asitõendite ekspertiisi läbiviimiseks kasutati erinevaid meetodeid.

Maal rööviti mere ääres olevast muuseumist. Röövlid olid professionaalid, sellele viitasid maha  jäänud asitõendid ning tegutsemisviis. Maal leiti muuseumi lähedal olevalt saarelt, kuid majaomanik ei tunnistanud oma süüd. Kahtlus langes muuseumi kõrval asuva väikelaevade kai juures kohti rentivatele laevaomanikele.

Kai juures tehti kõikide laevade juures läbiotsimine. Operatsiooni tulemusena leiti kolmelt laevalt vett ja soodsa kokkusattumusena kolmest laevast tumeda värvainega määrdunud pabereid.

Komissaar Holmil jäi sõelale kolm kahtlusalust, kelle laevadelt olevaid materjale ja proove hakkasid Antsla Gümnaasiumi uurijad uurima.

Esimeses osas tuvastati mikroskoobigaveeproovides leidunud vetikaliigid. Selleks uurisid noored uurijad  rühmatööna kahtlusalustelt võetud veeproove ning võrdlesid leitud vetikaid määrajate abil.

Kuriteopaigast leitud värvide koostist ja päritolu tuvastati planaarkromatograafia abil. Selleks lahustati värviproovid etanooli abil ning kanti need silikageel plaadile. Keeduklaasis oleva elundi sisse pandi plaat koos uuritavate proovidega. Uurijad said jälgida, kuidas tänu kapillaarsusele liiguvad ained plaadilüles poole, UV-lambi abil vaadeldi tekkinud tulemusi. Tehti vastavad mõõtmised ning saadi esialgsed tulemused värvide koostise kohta.

Järgmise etapina valmistasid noored spetsialistid Pasteuri pipetist areomeetri, millega asuti mõõtma kahtlusaluste veeproovide tihedusi. Areomeetri ehitamisel tuletati meelde füüsikast keha ujumise tingimusi. Pipett täideti metallkuulikestega seni, kuni mõõteriist jäi ilusti ujuma. Selleks pidi areomeetri pool mõjuv raskusjõud saama võrdseks vedeliku poolt mõjuva üleslükkejõuga. Pipeti välisseinale tehti millimeeterpaberist skaala. Edasi valmistati uuritavate proovide soolalahused. Taas tuli meelde tuletada, kuidas arvutada soola kogust, mis tuleb lisada lahusele, et saada kindla protsendilise sisaldusega soolalahus. Järgnes lahuste valmistamine, kus õpilased said proovile panna ainete kaalumise oskust. Tehti vastavad arvutused, mille käigus saadi kätte lahuste täpne soolasisaldus. Omavalmistatud areomeetriga mõõdeti valminud soolalahuste tihedused. Andmete põhjal koostati Google drive keskkonnas Exceli abil kalibreerimisgraafik. Graafiku abil saime koostada võrrandi, kus nägime, kuidas areomeetri näit sõltus lahuse soolasisalduse protsendist. Saadud graafikust saime kindlaks teha, millise soolasisaldusega oli vesi, mis oli pärit kahtlusaluste laevadelt. Tulemusi võrreldi kahtlustavate ütlustega. Tehti vastavad järeldused ning selgitati välja tõeline röövel.

Päev oli täis põnevust ja elamusi. Töö tempo oli korraldajatel hästi koordineeritud. Kogu päeva jooksul saime läbi praktilise tegevuse rakendada oma teadmisi matemaatikast, keemiast, füüsikast ja bioloogiast. Matemaatika poole pealt oli tarvis rakendada oskusi graafikute lugemise kohta ning rakendada loogilist mõtlemist arvutustes. Keemia osas rakendasime teadmisi lahustest. Füüsika osas tulid kasuks teadmised tihedusest ning oskus käsitleda erinevaid mõõteriistu. Bioloogia osas tulid kasuks teadmised vetikate kohta ja vee päritolu osas. Kinnistus mikroskoobi ja teiste laborivahendite tundmine ja kasutamisoskus. Kunstiõpetuse osas kasutasime teadmisi värvide maailmast. Noored teadsid, et on olemas väga kuulus vene kunstniku maal “Must ruut valgel taustal.” Kalibreerimisgraafiku osas tulid kasuks oskused, mida olid õpilased omandanud  arvutiõpetuses põhikooli ajal. Eduka uurimise tulemuse tagas loogiline mõtlemine, oskus lugeda, oskus kuulata ning vajadusel küsida abi juhendajatelt.

Haridus- ja Noorteamet