Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas: "Erinevalt Riigikontrollist arvestab Haridus- ja Teadusministeerium sellega, et tegemist on täiskasvanutega ning austab nende valikuid haridustee jätkamisel. Kutsekoolides tasuta täiendõppe kursusi korraldades on riik näinud inimeste suurt huvi nii õppesisu suhtes kui ka valmidust ennast vaimselt vormis hoida. Ei tea, millest on tingitud Riigikontrolli arusaam, et ministeerium keskendub liigselt kvantiteedile. Me loeme seda suureks sammuks küpse ühiskonna poole, et Eesti täiskasvanud õppijate osakaal on ületanud juba 12% kogu vanuserühmast. Samas me ei fetišeeri arve, vaid näeme, et see suur edasiminek võlgneb tänu täiskasvanute suurenenud õpihuvile ja riiklikult rahastatud meetmetele. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul pakutakse kursusi valdkondades, mis on tööhõive kontekstis olulised, me ei saa suruda täiskasvanuid koolipinki mingi formaalse struktuuri alusel."

Haridus- ja Teadusministeerium peab väga oluliseks täiskasvanute koolituse kvaliteeti. Ettevalmistamisel on täiskasvanute koolituse seaduse ulatuslik muudatus, mis nõuab täiskasvanute koolitusasutuste sisehindamist ja riiklikku järelevalvet, muudab avalikuks täienduskoolitust pakkuvate asutuste andmed, ühtlustab õppekavade koostamise nõuded. Seadusemuudatus paneb täienduskoolitusasutusele kohustuse vastutada seatud õppe-eesmärkide täitmiseks sobiva õpikeskkonna ja kvalifitseeritud koolitajate olemasolu eest. Muudatuste järel peaks täienduskoolituse õppekavu hakkama koostama väljundipõhiselt, lisaks näeb seadusemuudatus ette, et lõpudokumentide kaudu eristatakse, kas inimeste oskuste ja teadmiste taseme tõusu koolituse lõpus kontrolliti või mitte.

Ministeeriumi täiskasvanuhariduse käimasolevates programmides pakuvad tasuta kursusi üksnes need koolid, millel on olemas õppe läbiviimiseks vastav materiaalne baas, kontrollitud õppekavad ja pädevad koolitajad, programmides rakendatakse tagasisideküsitlusi. Ka teised auditeeritavad ministeeriumid seavad koolitusi finantseerides koolitajatele ja koolitusele kvaliteedinõudeid.

Riigikontrolli poolt väga oluliseks hinnatud tööjõu kvalifikatsiooni tõstmise kõrval on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul tähtis ka üldine elukestvas õppes osalemine. Seda peetakse Euroopa Liidu tasandil kõige olulisemaks haridusindikaatoriks, sest see mõõdab täiskasvanud elanikkonna osalemist kõigis õppetöö vormides alates tasemeharidusest ja lõpetades huvialakoolitustega. Osalemine õppes harjutab inimesi õppima ning see muutub täiesti loomulikuks elu osaks, nii jõuab kindlasti palju inimesi ka kvalifikatsiooni tõstmiseni. Lisaks kvalifikatsioonitõusule peab elukestev õpe tagama inimeste sotsiaalsete oskuste parandamise ning tagama inimeste arenemisvõime ja harjumuse õppida. Kaks viimast eesmärki on Riigikontroll unustanud.

Vähetähtis pole elukestvas õppes osalemise ja riigi innovatiivsustaseme peaaegu üks-ühene kattuvus. Võrreldes riikide paremusjärjestust elukestvas õppes osalemise protsendi alusel ja paigutust innovatiivsuse pingereas (European Innovation Scoreboard) võib tõdeda, et riikide järjestus kattub pea üks-üheselt.

Riigikontrolli arvates on kogu valdkonna üheks suurimaks puuduseks ühtse juhtimise puudumine riigi tasandil. Tõepoolest, valdkondadevahelist koordineerimist saab kindlasti parandada, kuid erinevad ministeeriumid ei ole täiskasvanute koolituse pakkumist pidanud eesmärgiks omaette, vaid näevad seda vahendina oma poliitikavaldkonnas esinevate probleemide lahendamiseks või eesmärkide saavutamiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium saab selle üle ainult rõõmustada, et riigi institutsioonid mõistavad järjest enam inimeste arendamise vajalikkust. Seetõttu ei pea Haridus- ja Teadusministeerium otstarbekaks võtta teistelt ministeeriumidelt ära vastutust oma valdkonna inimeste arendamisel, sest valdkonna juhtija teab kõige paremini oma vajadusi ja vajakajäämisi. Kui teised ministeeriumid peavad ühtset juhtimist aga vajalikuks ning vastavate vahendite ja inimressursi ümbersuunamine on võimalik, siis on Haridus- ja Teadusministeerium valmis võtma enda kanda keskse koordineerija ülesande.

Enamasti valib inimene sobiva koolituse enda jaoks ise, lähtudes sellest, milliseid oskusi peab vajalikuks omandada või täiendada. Haridus- ja Teadusministeerium usaldab inimeste võimekust valida ja otsustada selle üle, millist koolitust nad enesetäiendamiseks vajavad.

Otseselt täidavad kvalifikatsiooni tõstmise eesmärki ministeeriumi juhitavad kõrghariduse katkestanute haridustee jätkamise programm TULE ja kutsehariduse katkestanute programm KUTSE, mille raames pakutakse võimalusi poolelijäänud õpingute jätkamiseks riigi jaoks prioriteetsetes valdkondades.

Haridus- ja Teadusministeerium nõustub etteheitega, et teave koolitusvõimaluste kohta on mõnel puhul raskesti kättesaadav. Lahendusena on valmimas Eesti Hariduse Infosüsteemi täienduskoolituse moodul, mis hakkab koondama infot täienduskoolituse pakkujate kontaktandmete, dokumentide, õppemateriaalse baasi kui ka koolituste kohta. Andmebaas hõlbustab juurdepääsu täiskasvanute koolitusasutusi puudutavale informatsioonile, samuti võimaldab koguda täienduskoolitusalast statistikat ning andmeid analüüsida. Juba praegu vahendab täiskasvanute koolituse infot portaal Rajaleidja (http://www.rajaleidja.ee/.

Täienduskoolitusega tegelevaid asutusi on Eestis palju ja erineva omandivormiga. Turu-Uuringute AS viis ministeeriumi tellimusel käesoleva aasta alguses läbi erakoolitajate küsitluse, mille kohaselt on Eestis täiskasvanute koolitust pakkuvaid erakoole üle 900. Neile lisanduvad veel täiskasvanute koolitust läbi viivad kutseõppeasutused ja kõrgkoolid. Nii on mõistetav Riigikontrolli etteheide kulutuste ja tulemuste puudulikust ülevaatest. Haridus- ja Teadusministeerium on juba välja töötanud täiskasvanute koolituse seaduse muudatused, millega muudetakse kohustuslikuks kõikide täienduskoolitust pakkuvate asutuste registreerimine ja tegevuse kohta tagasiside andmine, mis annab ülevaate ka valdkonnas liikuvatest rahasummadest.

Lisaks ei hõlma Riigikontrolli analüüs rahastamise osas kõiki rahastamisvooge. Täiesti arvestamata on täiskasvanute tasemeõpe, sh täiskasvanute gümnaasiumite rahastamine, maksutagastused ning kohalike omavalitsuste panus vabaharidusliku koolituse pakkumisel.

Loe ka: Audit: riigil pole täiskasvanute ümberõppe rahaasjadest selget ülevaadet (Eesti Päevaleht)

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 22. septembril 2010