Kaitseministeeriumi riigikaitseõpetuse nõuniku Reelika Semjonovi sõnul on riigikaitseõpetuse uus ainekava senisest mahukam ja sisukam, seades sellega õpetajatele uusi väljakutseid. "Kui meie varasemad seminarid keskendusid sellele "mida õpetada?", siis uue ainekava tõttu on seekord eesmärgiks rääkida ja arutleda teemal "kuidas õpetada?"," selgitas Semjonov.

Seminaril räägitakse ka õpetaja rollist, erinevatest õppetegevustest ning õpiväljunditest ja sellega kaasnevast kujundavast hindamisest. Riigikaitseõpetajatele tutvustatakse ka muudatusi, mis gümnasistidest kutsealustele toob kaasa uus kaitseväeteenistuse seadus, samuti tuletatakse õpetajatele meelde, kuidas toimub kutsealuste ajateenistusse kutsumine ning millele õpetajad saavad eelkõige lõpuklasside gümnasistide tähelepanu juhtida.

Tavapäraselt tuletatakse õpetajatele meelde, kuidas toimida, et Kaitseministeeriumist riigikaitseõpetuse õpetamise elavdamiseks mõeldud õppevahenditeks ning ekskursioonideks ja välilaagrite korraldamiseks riigieelarvelisi vahendeid taotleda.

Aasta algusest kehtiv uus gümnaasiumi riiklik õppekava näeb ühe valikkursusena ette riigikaitseõpetuse. Esmakordselt on riigikaitseõpetus õigusaktiga sätestatud valikaine, mis on koolile kohustuslik, kuid õpilasele vabatahtlik. Võrreldes varasemaga on suurenenud ka riigikaitseõpetuse maht. Senise 35 tunni asemel on nüüd riigikaitseõpetuse mahuks 70 tundi ehk kaks kursust, mis tähendab, et seni paljuski õpetajate initsiatiivil toimunud välilaagrist on saanud riigikaitseõpetuse lahutamatu osa.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute ja õppevahendite hankimisel, samuti rahastab ministeerium riigikaitseõpetusega kaasnevaid õppelaagreid ja ekskursioone.

Alanud õppeaastal õpetatakse riigikaitseõpetust 109 gümnaasiumis ja 11 kutsekoolis.

Kaitseministeerium
Lisatud 24. septembril 2010